Ülo Uluots
Ülo Uluots (4. veebruar 1930 Jõhvi – 18. juuli 1997) oli eesti tootmisjuht, sõjaajaloolane ja poliitik. Kaitseministeeriumi taaslooja ja esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti Vabariigi kaitseminister (aprillist oktoobrini 1992)
Töökäik
Ta lõpetas aastal 1949 Haapsalu Keskkooli ja aastal 1955 Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeinsenerina.
Ta töötas aastatel 1955–1978 koondises Eesti Põlevkivi, algul karjäärides, lõpuks kapitaalehituse direktorina. Aastatel 1978–1990 töötas ta Palivere Ehitusmaterjalide tehase direktorina.
Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, kuuludes majanduskomisjoni. Lisaks oli ta 1992. aasta aprillist oktoobrini Eesti esimene sõjajärgne kaitseminister Tiit Vähi esimeses valitsuses ning Kaitseministeeriumi taaslooja.[viide?]
Tunnustus
- 1966 – Eesti NSV teeneline insener
- 2004 – Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist (postuumselt)
Teosed
- Ülo Uluots, Nad täitsid käsku: Eesti ohvitseride saatus [1940-1941], Tallinn, 1999.
Isiklikku
Tema isa oli Eesti Vabariigi ohvitser Oskar Uluots, kes oli Jüri Uluotsa vend.[1]
Viited
- ↑ "Kirbla kalmistu ootab Uluotsasid", Eesti Päevaleht, 14. mai 2008.
| Eelnev – | Eesti kaitseminister 1992 | Järgnev Hain Rebas |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Ülo Uluots |
