1914

1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.

Sündmused Eestis

• Jaanuaris hakkas Noor-Eesti eestvõttel ilmuma kuukiri Vaba Sõna^[1].
• 4. jaanuar – Tallinnas toimus Baltimaade maadlustšempionaat naistele^[2]
• 11. veebruar (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal Kõo mõisas avati Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, mis oli esimene põllumajanduskool Eestis^[1].
• 26. veebruar (vkj 13. veebruar) – Tartus esilinastus esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke)^[1].
• 31. mai – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused. Neist võttis osa ka 17 soomlast^[2].
• 14. juuni – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused^[2].
• 2. august – Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes, s.h Liivi- ja Eestimaal, välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur.^[3]
• Ööl vastu 26. augustit^[küsitav] sattus Saksa ristleja Magdeburg Osmussaare lähedal karile.
• 30. oktoober (vkj 17. oktoober) – avati Tallinna Linna Kunstitööstuskool, millest loeb oma algust Eesti Kunstiakadeemia.
• Asutati Abja toorlinavabrik.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• ...

Veebruar

• ...

Märts

• ...

Aprill

• ...

Mai

• 29. mai – reisilaev Empress of Ireland põrkas Kanadas Saint Lawrence'i jõel kokku Norra kaubalaevaga ning läks põhja. Laeval viibinud 1477 inimesest hukkus vähemalt 1012.

Juuni

• 28. juuni – Serbia natsionalistide ühinguga Must Käsi seotud üliõpilane Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi ja tema naise.

Juuli

• Mõni nädal enne I maailmasõja puhkemist kirjutas Frederick Joseph Ricketts (Kenneth J. Alford) Invernessi lähedal Fort George'is „Kolonel Bogey marsi” ("Colonel Bogey March").
• 7. juuli – Robert Goddard sai oma esimese patendi vedelkütusel töötavale rakettseadmele.
• 23. juuli – pärast ertshertsogi Ferdinandi tapmist Serbias esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi.
• 28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, algas Esimene maailmasõda.

August

• 1. august – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
• 4. august – Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja ja tungis Prantsusmaale ja Belgiasse. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. USA president Woodrow Wilson kuulutas välja USA neutraliteedi Euroopas toimuva sõja suhtes.
• 6. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Serbia ja Montenegro kuulutasid sõja Saksamaale.
• 10. august – Prantsusmaa kuulutas sõja Austria-Ungarile.
• 12. august – Suurbritannia kuulutas sõja Austria-Ungarile.
• 15. august – avati Panama kanal.
• 23. august – Antandi poolel astus sõtta Jaapan
• 28. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Belgiale.

September

• 22. september – Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukiri, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.

Oktoober

• 11. oktoober – Saksa allveelaev lasi Soome lahe suus põhja Vene ristleja Pallada. Hukkus ligi 600 meest.^[3]

November

• 2. november – Venemaa kuulutas sõja Türgile.
• 5. november – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Türgile.

Detsember

• ...

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1914

• 4. jaanuar – Jean-Pierre Vernant, prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog
• 5. veebruar – William S. Burroughs, USA kirjanik
• 25. veebruar – John Tenniel, inglise kunstnik
• 31. märts – Octavio Paz, mehhiko kirjanik ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1990
• 31. mai – Edmund Valtman, eesti karikaturist
• 11. juuni – Walter Rand, eesti tehnikateadlane ja publitsist
• 27. juuli – August Sang, eesti luuletaja ja tõlkija
• 31. juuli – Josette Day, prantsuse filminäitleja
• 9. august – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
• 5. september – Nicanor Parra, Tšiili luuletaja ja füüsik
• 20. september – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
• 6. oktoober – Thor Heyerdahl, Norra maailmarändur
• 19. november – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
• 21. november – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
• 25. november – Joe DiMaggio, USA pesapallur
• 15. detsember – Paul Kard, eesti füüsik, akadeemik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1914

• 13. veebruar – Alphonse Bertillon, prantsuse kriminalist
• 11. juuni – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
• 1. november – Christopher Cradock, Briti mereväelane
• 10. oktoober – Carol I, Rumeenia kuningas

Nobeli auhinnad

• füüsika – Max von Laue
• keemia – Theodore William Richards
• meditsiin – Robert Bárány
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – auhinda välja ei antud

Viited