Aado Slutsk

Aado Slutsk (kuni 4.03.1940 Abram; 17. juuli 1918 Riia – 28. september 2006 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik ja tippjuht.

Trükiajakirjandus

Ajakirjanikuna asus tööle juulis 1940 Tallinna ajalehes Trudovoj Put'. Septembris 1944 toimetas ta Tallinna ajalehte Päevauudised.

Ringhääling

Aastast 1955 töötas ta ringhäälingus. Ta oli 1964–1981 Eesti NSV Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, kellele allus Eesti Raadio. Aastatel 1969–1981 oli ta lisaks sellele ka ametlikult Eesti Raadio direktor.

Aado Slutski toel tehti Eesti Raadios palju uuendusi. 1965. aastal loodi ühiskondliku arvamuse grupp kuulajatelt tagasiside saamiseks. Tööd alustas RAMETO. Aastal 1967 avati Eesti Raadio teine programm Vikerraadio, mis loodi Moskva raadio segasaatekavaga Radio Majak eeskujul konkureerimaks eeskätt Ameerika Häälega. Tema juhiks olles loodi raadio arvutuskeskus; hangiti moodne helibuss Škoda. Slutsk lõi raadio juurde Pressibüroo, kus analüüsiti maailma sündmusi. Üks uuendusi oli ka meelelahutuslike sarjade, nn järjejuttude alustamine oktoobris 1966. Ta korraldas tehniliste uuenduste demonstratsioone EKP juhtidele, mis soodustas välisvaluuta hankimist uue tehnika soetamiseks.

Raadiojuhina kaitses Slutsk oma alluvaid ülemuste ees ideoloogiliste süüdistuste eest.

Ühiskondlik tegevus

Alates 1989. aastast oli ta Eesti Olümpiakomitee liige.

Raamatud

  • Vladimir Raudsepp, Aado Slutsk (koostajad). Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956: album, Tallinn 1958.
  • Aado Slutsk (koostaja ja toimetaja). Back into the Olympic family, Tallinn 1991, tõlkinud Anne Lange.
  • Aado Slutsk (toimetaja). Estonian olympic team, Albertville, France, 1992, Tallinn 1992, tõlkinud E. Allepere.
  • Aado Slutsk (koostaja). Albertville ja nüüd Barcelona, Tallinn 1992.
  • Aado Slutsk (koostaja). Te ei eksinud, härra parun!, Tallinn 1995.

Tunnustus

Isiklikku

Eesti Raadio järelehüüdes öeldakse: "Ta oli emotsionaalne, vahel ka subjektiivne ja ülekohtune. Juht, kellega vastuollu sattuda oli ohtlik. Ja sellest hoolimata oli ta särav isiksus. Ta oskas valida ja hinnata inimesi. Ta oli galantne ja vaimukas. Härrasmees, kes tervitades kaabut tõstis. Ta oli kirglik mägisuusataja ja efektne seltskonnategelane."

Valdo Pant lahkus Eesti Raadiost Eesti Televisiooni konflikti tõttu Slutskiga. Ta kirjutas sellise avalduse: "Raadio juhtkond teeb mulle takistusi ja ma ei saa nendega rohkem koos töötada. Raadio juhtkond on oinapäine. Ühesõnaga, kuna raadio juhtkond on loll, siis on nendega võimatu koos töötada.". Slutsk viseeris selle avalduse: "Nõus. Luban."[1]

Viited

  1. ↑ Krista Taim. Valdo Pandi vahakujule saab täna õnne soovida (Esko Tasa meenutused), SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2003
  • v
  • r

1924 August Kitzberg • 1925 Eduard Vilde • 1929 Anton Jürgenstein • 1930 Mihkel Martna • 1930 Jaan Tõnisson • 1930 Georg-Eduard Luiga • 1931 Mihkel Aitsam • 1931 Eduard Hubel (Mait Metsanurk) • 1933 Hugo Raudsepp • 1934 Paul Olak • 1935 Jaan Tomp • 1936 Heinrich (Hendrik) Moorson • 1936 Peter Grünfeldt • 1997 Juhan Peegel • 1997 Siegfried Veidenbaum • 1997 Heino Kersna • 1999 Lembit Lauri • 1999 Ivar Trikkel • 1999 Lembit Koik • 1999 Ester Spriit • 1999 Hamlet Tiits • 2000 Endel Sõerde • 2001 Hugo Alter • 2002 Helju Vals • 2002 Felix Leet (Lebbas) • 2002 Faivi Kljutshik • 2002 Rudolf Aller • 2004 Aado Slutsk • 2005 Ene Pajula • 2005 Ants Luik • 2005 Harri Treial • 2006 Eduard Tüür • 2006 Endel Saar • 2006 Hille Tänavsuu • 2007 Mari Tarand • 2008 Viktor Salmre • 2008 Grete Naaber • 2008 Ülo Vooglaid • 2008 Mati Talvik • 2011 Ene Hion • 2013 Sulev Uus • 2015 Asta Kiitam • 2015 Voldemar Lindström • 2016 Riina Eentalu • 2016 Tiiu-Ann Salasoo • 2018 Martin Viirand