Arnold Schwarzenegger

Arnold Schwarzenegger
Arnold Schwarzenegger (2019)
Sünninimi Arnold Alois Schwarzenegger
Sünniaeg 30. juuli 1947 (76-aastane)
Sünnikoht Thal, Austria
Amet näitleja, poliitik

Arnold Alois Schwarzenegger (sündinud 30. juulil 1947 Thalis Austrias) on Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja, kulturist ja endine poliitik.

Schwarzenegger sündis Austrias Steiermargi liidumaal, Grazi äärelinnas Thalis politseinik Gustav Schwarzeneggeri (1907-1972) ja Aurelia Jardny (1922-1998) noorema pojana, tal oli aasta vanem vend Meinhard. Isa eelistas Arnoldile Meinhardi, ta kahtlustas, et Arnold ei ole tema bioloogiline poeg. Emaga samas sai Schwarzenegger hästi läbi, nad olid kontaktis kuni ema surmani. Schwarzeneggeri vend Meinhard hukkus 20. mail 1971 24-aastaselt purjuspäi autoga sõites.

1960. aastal hakkas Schwarzenegger tegelema kulturismiga, käies Grazis võimlas. 1965. aastal täitis ta oma aastase sõjaväekohustuse, teenides Grazis tankijuhina. Sõjaväeteenistuse ajal osales ta ka Mister Euroopa juunioride võistlusel, mille ta võitis, kuigi ta oli baastreeningult ilma loata lahkunud ja pidi seetõttu veetma nädala sõjaväevanglas. 1967 ja 1968 võitis ta Mister Universumi võistluse. Oktoobris 1968 kolis ta USAsse, 17. septembril 1983 sai ta kodakondsuse ja sai ka loa Austria kodakondsuse säilitamiseks (Austria seadus tavaliselt ei luba topeltkodakondsust).

17. novembrist 2003 kuni 3. jaanuarini 2011 oli ta 38. California osariigi kuberner.

Schwarzenegger sai esmalt tuntuks kulturistina ning seitsmekordse Mr. Olympiana (1970–1975 ja 1980). Hiljem on Schwarzenegger tunnistanud anaboolsete steroidide kasutamist. Sel ajal oli steroidide kasutamine legaalne ja neid tarvitasid peaaegu kõik kulturistid.

Veelgi suurema tuntuse pälvis ta Hollywoodi märulifilimide näitlejana. Tema tuntuim roll oli robotsõdalane Terminaator, mille järgi hakati teda hiljem, kui ta California kuberneriks sai, Kubernaatoriks kutsuma. Komöödiad, milles ta mängis, ei saavutanud nii suurt menu.

Schwarzenegger pole kordagi kandideerinud Oscarile. Seevastu kandideeris ta seitse korda parima ulmefilmi auhinnale Saturn ja alati peaosas: filmidega "Terminaator" (1985), "Kiskja" (1988), "Täielik mäluvahetus" (1991), "Terminaator 2: kohtupäev" (1992), "Viimane kangelane" (1994), "Ausad valed" (1995) ja "Kuues päev" (2001). Ta ei võitnud neist ühtegi.

Schwarzenegger kandideeris kaheksa korda halvima näitleja auhinnale Kuldne Vaarikas: 1983 filmiga "Barbar Conan" (peaosas), 1994 "Viimane kangelane" (peaosas), 1998 "Batman ja Robin" (kõrvalosas), 2000 "Maailma lõpp" (peaosas), 2001 "Kuues päev" (peaosas, kõrvalosas ja paarina) ning 2005 "80 päevaga ümber maailma" (kõrvalosas). Ta ei võitnud neist ühtki. Küll sai ta samal, 2005. aastal Kuldse Vaarika elutöö eest.

2003. aastal valiti Schwarzenegger Vabariikliku Partei kandidaadina California kuberneriks. Ta astus ametisse sama aasta 17. novembril. Ta ei saa kandideerida USA presidendiks, sest ta pole sündinud USA-s. Novembris 2009 teatas ta, et ei kavatse uueks ametiajaks kuberneriks tagasi kandideerida.

Arnold oma vanema pojaga 2002.

Schwarzenegger abiellus 26. aprillil 1986 John Kennedy õe Eunice Kennedy tütre Maria Shriveriga. Neil on neli last: tütar Katherine Eunice (sündis 1989), tütar Christina Maria Aurelia (sündis 1991), poeg Patrick Arnold (sündis 1993) ja poeg Christopher Sargent (sündis 1997). Kõik lapsed on sündinud Los Angeleses. 2011 andis Shriver sisse lahutuse.

Peale vend Meinhardi surma aitas Schwarzenegger ka vennapoeg Patrick Knappil (sündinud 1968) USAsse tulla ülikooli õppima, seda aastal 1987.

Isa minevik

1990. aasta juulis tõusis esile tema isa Gustav Schwarzeneggeri minevik NSDAP liikmena. Pärast seda palus ta Simon Wiesenthali keskusel uurida oma isa minevikku. Schwarzenegger oli enne seda keskust rahaliselt toetanud. Keskus leidis pärast kahekuist uurimist, et Gustav Schwarzenegger oli NSDAP liige, kes asutus sinna 1938. aastal vabatahtlikult, kuid ei leitud tõendeid, et ta oleks olnud sõjakurjategija või Sturmabteilungi (SA) või Schutzstaffeli (SS) liige.

Los Angeles Times leidis Austria riigiarhiivist dokumente, mille järgi Schwarzeneggeri isa oli SA liige. Keskuse juht Marvin Hier selgitas, et need dokumendid ei olnud neile uurimise ajal kättesaadavad.[1]

Filmograafia

Arnold Schwarzenegger (2007)
Arnold Schwarzenegger (2010)
  • "Herakles New Yorgis" ("Hercules in New York", Herakles, 1970)
  • "Pikk hüvastijätt" ("The Long Goodbye", Hood Augustine'i kontoris, 1973)
  • "Happy Anniversary and Goodbye" (Rico, 1974)
  • "Stay Hungry" (Joe Santo, 1976)
  • "Pumping Iron" (Arnold Schwarzenegger, 1977)
  • "Kaktuse-Jack" ("The Villain" (Suurbritannias "Cactus Jack"), Meeldiv võõras; 1979)
  • "Scavenger Hunt" (võimlemisinstruktor Lars, 1979)
  • "The Jayne Mansfield Story" (Mickey Hargitay, 1980)
  • "Barbar Conan" ("Conan the Barbarian", Conan; 1982)
  • "Hävitaja Conan" ("Conan the Destroyer", Conan; 1984)
  • "Terminaator" ("The Terminator", terminaator; 1984)
  • "Red Sonja" (Kalidor, 1985)
  • "Komando" ("Commando", John Matrix, 1985)
  • "Raw Deal" (Mark Kaminsky ehk Joseph P. Brenner, 1986)
  • "Kiskja" ("Predator", major Alan "Dutch" Schaeffer, 1987)
  • "Põgenev mees" ("The Running Man", Ben Richards, 1987)
  • "Punane kuumus" ("Red Heat", kapten Ivan Danko, 1988)
  • "Kaksikud" ("Twins", Julius Benedict, 1988)
  • "Täielik mäluvahetus" ("Total Recall", Douglas Quaid / Hauser, 1990)
  • "Lasteaiapolitseinik" ("Kindergarten Cop", detektiiv John Kimble, 1990)
  • "Terminaator 2: Kohtupäev" ("Terminator 2: Judgment Day", terminaator, 1991)
  • "Viimane kangelane" ("Last Action Hero", Jack Slater / Arnold Schwarzenegger, 1993)
  • "Ausad valed" ("True Lies", Harry Tasker, 1994)
  • "Juunior" ("Junior", dr Alex Hesse, 1994)
  • "Beretta saar" ("Beretta's Island", Arnold Schwarzenegger, cameo, 1994)
  • "Tiliseb-tiliseb" ("Jingle All the Way", Howard Langston, 1996)
  • "Kustutaja" ("Eraser", USA marssal John "The Eraser" Kruger, 1996)
  • "Batman ja Robin" ("Batman & Robin", Jäämees / dr Victor Fries, 1997)
  • "Maailma lõpp" ("End of Days", Jericho Cane, 1999)
  • "Kuues päev" ("The 6th Day", Adam Gibson / Adam Gibsoni kloon, 2000)
  • "Dr. Dolittle 2" (Valge hundi hääl, 2001)
  • "Külm kättemaks" ("Collateral Damage", Gordy Brewer, 2002)
  • "Tere tulemast džunglisse" ("The Rundown", baari patroon, cameo, 2003)
  • "Terminaator 3: Masinate mäss" ("Terminator 3: Rise of the Machines", terminaator, 2003)
  • "80 päevaga ümber maailma" ("Around the World in 80 Days", Prince Hapi, 2004)
  • "The Kid & I" (Arnold Schwarzenegger, cameo, 2005)
  • "Sashank" (uurimisohvitser Jim Menzie, 2007)
  • "Crood Awakening" (Croodi hääl, 2008)
  • "The Expendables" ("Palgasõdurid", 2010) (Trench, tiitritest puuduv osatäitmine)
  • "The Expendables 2" ("Palgasõdurid 2", 2012)
  • "The Expendables 3" ("Palgasõdurid 3", 2014)
  • "Terminator Genisys" (on Terminator/T-800 Model 101 2015)

Viited

  1. ↑ Tracy Wilkinson. Austrian Archives Reveal Nazi Military Role of Actor's Father - Los Angeles Times, 14.08.2003

Kirjandus

  • Arnold Schwarzenegger koostöös Peter Petrega, "Total recall. Minu tõeliselt aus elulugu". Tõlkinud Uta Saar. Kunst, Tallinn 2013, 504 lk; ISBN 9789949486632

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arnold Schwarzenegger
  • Koduleht Edit this at Wikidata
  • Arnold Schwarzenegger andmekogus IMDb (inglise)
  • Lisateave filmiveeb.ee-st
  • Arnold Schwarzenegger's anti-Ukraine war video trends on Russian social media. BBC News, 18. märts 2022