Asundus
Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula[1][2]; Eestis olnud ka asula liike[1].
Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste (st lähtemaalt väljarännanute) asulat: näiteks ajalooliselt talurahva ümberasumisega Eesti alalt väljapoole (Siberisse, Kaukaasiasse) loodud asulaid[1].
Mõnikord on ka kolooniat või asumaad nimetatud asunduseks[1].
Asunduste ajalugu Eestis
Eestis tekkisid asundused (asundustalude kogumid) 1920. aastatel 1919. aasta maareformi tulemusena, kui Vabadussõjast osavõtnutele, mõisamoonakatele ja teistele maatameestele antud mõisamaadele või uudismaakohtadele[1][2].
Asundustegevuse korraldamise määruse[3] alusel moodustati 1930. aastatel planeerimiskavade alusel terviklikke ja tiheasustusega asundusi riigi varumaale[1]. Sinna rajati asundus- ehk uudismaatalusid[1].
Asundus kui asulaliik kaotati Eesti NSV ajal pärast aastatel 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamist.[1]