Audru kihelkond

Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.

Piirkonna ajalugu

Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond Soontagana muinaskihelkonda ja Läänemaa koosseisu. Vana-Pärnu rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.^[1]

Audru kirikukihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest.^[2]

Audru kihelkonna suuremad külad Audru ja Lavassaare kõrval olid 20. sajandi alguseks Jõõpre, Oara, Malda, Kõima, Kihlepa, Lindi, Kabriste, Saulepa, Põldeotsa.^[1]

Audru kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos ühe kõrvalmõisaga ja kaks riigimõisat, lisaks kaks karjamõisat.^[2]

• Audru kirikumõis (Pastorat Audern)
• Audru (Audern) rüütlimõis
• Jõõpre (Jaepern) riigimõis
• Lindi (Woldenhof), Audru kõrvalmõis
• Võlla (Wölla) riigimõis

Audru kihelkonna vallad

• Audru vald
• Jõõpre vald
• Võlla vald

Audru kihelkonnakoolid

• Vene õigeusu Jõõpre kihelkonnakool

Audru kihelkonna kalmistud

• Audru kalmistu
• Audru kirikuaed
• Audru mõisa kalmistu
• Audru II maailmasõja matmispaik
• Jõõpre uus õigeusu kalmistu
• Jõõpre vana õigeusu kalmistu
• Uruste kalmistu

Audru kihelkonna pärand

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.^[3]

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Pärnu linna maadega. Põhja pool kuulub väike ala Põhja-Pärnumaa vallale.

Viited

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 391.

Välislingid

• Audru kihelkond Kirchspiel Audern in Kreis Pernau Eesti mõisaportaalis