August 2019

August 2019, kroonika.

2019. aasta august algas neljapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem laupäeval.

1. august

• Gröönimaa igijää sulamiskiirus saavutas uue rekordi: ühe päevaga sulas 11 gigatonni jääd.^[1][2]
• Mauritaania presidendina astus ametisse Mohamed Cheikh El Ghazouani.^[3]
• Saint Vincenti ja Grenadiinide kindralkubernerina astus ametisse Susan Dougan.^[3]
• Soome kaitseväe juhatajana astus ametisse kindral Timo Kivinen.

2. august

• Puerto Ricos astus tagasi kuberner Ricardo Rosselló. Uue kubernerina vannutati ametisse mõned päevad varem riigisekretäriks nimetatud, kuid sellesse ametisse veel mitte kinnitatud Pedro Pierluisi.^[3]

3. august

• Massitulistamises Walmarti kaubanduskeskuses El Pasos Texases sai surma 22 inimest ja vigastada 24.
• Mauritaanias astus seose presidendi vahetumisega ametist tagasi peaminister Mohamed Salem Ould Béchiri valitsus. Uueks peaministriks nimetati Ismail Ould Bedda Ould Cheikh Sidiya, kes astus ametisse 5. augustil.^[3]

5. august

• India tühistas põhiseaduse paragrahvi, millega Jammu ja Kashmiri osariigil oli eristaatus. Ühtlasi esitas valitsus parlamendile eelnõu jagada osariik kaheks liiduterritooriumiks.^[3]
• Itaalia peaminister Giuseppe Conte võitis häältega 160:57 parlamendi ülemkojas toimunud usaldushääletuse.^[3]
• Prantsuse Guajaana prefektina astus ametisse Marc Del Grande.^[3]
• Uus-Kaledoonia ülemvolinikuna astus ametisse Laurent Prévost.^[3]

7. august

• Leedus kinnitati ametisse peaminister Saulius Skvernelise uus valitsus.^[3]
• Puerto Rico ülemkohus tühistas Pedro Pierluisi nimetamise kuberneriks, sest ametisse astumise ajal ei olnud Puerto Rico senat teda veel riigisekretäriks kinnitanud ja seega oli tema kuberneriks nimetamine põhiseadusega vastuolus. Uueks kuberneriks nimetati senine justiitsminister Wanda Vázquez.^[3]

8. august

• Itaalia siseminister, erakonna Põhja Liiga esimees Matteo Salvini teatas valitsuskoalitsiooni lagunemisest ja kutsus üles korraldama ennetähtaegseid parlamendivalimisi.^[3]
• Prantsuse Polüneesia ülemvolinikuna astus ametisse Dominique Sorain.^[3]

9. august

• Poolas lahkus seoses tema valimisega seimi esimeheks ametist siseminister Elżbieta Witek. Siseministri kohusetäitjaks nimetati Mariusz Kaminski, kes esitati ühtlasi ka uueks alalise siseministri kandidaadiks.^[3]

11. august

• Guatemalas toimus presidendivalimiste teine voor. Valimised võitis 58% häältega Alejandro Giammattei, endine esileedi Sandra Torres kogus 42% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 42,7%.^[3]

13. august

• Itaalia Senat lükkas tagasi siseminister Matteo Salvini ettepaneku korraldada peaminister Giuseppe Conte valitsusele uus usaldushääletus ja kutsus selle asemel peaministri senati ette tekkinud valitsuskriisist aru andma. Valitsuskriis vallandus mõned päevad varem, kui Salvini erakond Põhja Liiga teatas valitsuskoalitsioonist lahkumisest.^[4]

15. august

• Paapua Uus-Guinea ülemkohus tunnistas peaminister James Marape valimise 30. mail seaduslikuks. Peaministri valimise osas oli kohtule kaebuse esitanud opositsioon.^[3]
• Saksamaal valiti häältega 47:35 Bremeni linnapeaks Andreas Bovenschulte.^[3]

17. august

• Argentinas astus tagasi rahandusminister Nicolás Dujovne. Rahandusministri kandidaadiks nimetati Hernán Lacunza.^[3]
• Sudaani kaitsevägi ja kodanikuühiskonna organisatsioonid allkirjastasid võimujagamise kokkuleppe.^[3]

20. august

• Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et lükkab määramata ajaks edasi oma riigivisiidi Taanisse, kuna Taani peaminister Mette Frederiksen lükkas tagasi Trumpi ettepaneku Gröönimaa ostmiseks Taanilt.^[5]
• Itaalias astus koalitsiooni lagunemise tõttu ametist tagasi peaminister Giuseppe Conte. President Sergio Mattarella rahuldas tema tagasiastumispalve samal päeval, kuni uue valitsuse moodustamiseni jätkas Conte ametis peaministri kohusetäitjana.^[3]

21. august

• Ameerika Ühendriikides teatas president Donald Trumpi administratsioon, et tühistab piirangu, kui kaua võivad võimud riiki immigrantidena saabunud perekondi, sealhulgas lapsi, kinni pidada. Seni kehtinud reeglite kohaselt ei tohtinud lapsi kinni pidada üle 20 päeva, edaspidi võib neid kinni pidada kuni nende immigratsioonimenetluse lõpule viimiseni.^[6]
• Austraalia apellatsioonikohus jättis jõusse roomakatoliku kiriku kardinalile George Pellile kahe 13-aastase kooripoisi seksuaalse ahistamise eest määratud karistuse. Austraalia peaminister Scott Morrison teatas peale kohtuotsuse väljakuulutamist, et valitsus võtab Pellilt ka talle aastate eest määratud kõrge riikliku autasu, Austraalia ordeni.^[7]
• Nigeerias astusid ametisse president Muhammadu Buhari uue valitsuse ministrid.^[3]
• Sudaanis astus ametisse üleminekuvalitsus ehk Iseseisvusnõukogu, mille esimeheks sai senine ajutine riigipea kindralleitnant ‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān. Peaministrina astus ametisse erakondliku kuuluvuseta majandusekspert Abdalla Hamdok.^[3]
• Venemaa president Vladimir Putin oli ühepäevasel visiidil Soomes, kus kohtus Soome presidendi Sauli Niinistöga.^[8]
• Eestis mõistis Harju Maakohus Haron Dikajevi süüdi kuritegeliku rühmituse juhtimises ja määras talle karistuseks 12-aastase vangistuse.^[9]

22. august

• Kosovo parlament hääletas tulemusega 89:1 enda laialisaatmise poolt, kuna tunnistas oma võimetust moodustada uus valitsus.^[3]

24. august

• Naurus toimusid parlamendivalimised. Kõik 19 valitud parlamendi liiget olid parteitud. Valimisaktiivsus oli 95,8%.^[3]

25. august

• Abhaasias toimus presidendivalimiste esimene voor, millest pääsesid edasi 26,4% häältest kogunud senine president Raul Hadžimba ja 24,3% häältest kogunud Alhas Kvitsinia. Valimisaktiivsus oli 66,6%. Teine voor toimub 8. septembril.^[3]
• Hiinas Macaus valis 400-liikmeline valijameeste kogu 392 poolthäälega Macau erihalduspiirkonna uueks juhiks Ho Iat Sengi, kelle ametiaeg algab 20. detsembril.^[3]

27. august

• Nauru parlament valis riigi uueks presidendiks Lionel Aingimea.^[3]

28. august

• Rumeenia president Klaus Iohannis lükkas tagasi siseministri kohale esitatud Mihai Fifori kandidatuuri ja tegi peaminister Viorica Dăncilăle ülesandeks korraldada kogu valitsuskabineti suhtes parlamendis usaldushääletus.^[3]

29. august

• Itaalia president Sergio Mattarella tegi peaministri kohusetäitjale, parteitule Giuseppe Contele ettepaneku moodustada uus valitsus.^[3]
• Ukraina Ülemraada valis häältega 290:27 uueks peaministriks Oleksi Gontšaruki. Võtmepositsioonidest kinnitas parlament välisministriks Vadõm Prõstaiko ja kaitseministriks Andri Zagorodnjuki, oma ametikoha säilitasid siseminister Arsen Avakov ja rahandusminister Oksana Markarova.^[3]

30. august

• Eestis toimus XIV Riigikogus umbusaldushääletus peaminister Jüri Ratasele. Hääletus kukkus läbi: peaministri umbusaldamist toetas 40, selle vastu oli 55 Riigikogu liiget.^[3]

31. august

• Prantsusmaal Lyoni lähistel Villeurbanne'i linnas toimunud noarünnakus sai surma üks ja vigastada kaheksa inimest. Rünnaku pani toime 33-aastane Afganistanist pärit mees, kes viibis riigis asüülitaotlejana.^[10]
• Hiinas algasid 2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused.

Viited