August Annist

Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal

August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras.

Elukäik

Õpinguid alustas ta Leie-Lätkalu algkoolis, kus käis 2 aastat, hiljem õppis 4 aastat Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. Aastatel 1919–1923 õppis Tartu Ülikoolis ning 1924–1927 stipendiaadina Helsingi, Bonni ja Pariisi ülikoolis. Lõpetas Tartu Ülikooli kahekordse eesti keele ja kirjanduse magistrina (1923 "Kolga-Jaani murde peajooned" ja 1924 "F. R. Kreutzwaldi "Paari sammukese" algupära").[1]

1929–1945 oli ta Tartu Ülikooli õppejõud. Kaitses 1935. aastal doktoriväitekirja "Kalevipoeg eesti rahvaluules".[1] Aastatel 1931–1940 toimetas raamatusarja "Elav Teadus".

Aastail 1945–1951 oli poliitvangina Valga ja Harku vangilaagris.

1958–1971 töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis rahvaluuleosakonnas teadurina.

Teadustegevus

Kirjutas enne Teist maailmasõda kolmeosalise ( I "Kalevipoeg eesti rahvaluules" 1934, II ""Kalevipoja" saamislugu" 1936 ja III "Kalevipoeg kui kunstiteos" 1944) monograafia "Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Ta oli eepose "Kalevipoeg" tekstikriitilise väljaande (1961–1963) peatoimetaja. 1966 avaldas mahuka uurimuse "Friderich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad". 1969. aastal avaldas rahvusvahelise kõlapinna saavutanud monograafia "Kalevala kui kunstiteos", mis tõlgiti ka soome keelde.[1]

Juba tema esimesed tõlkeraamatud – Eino Leino "Helkalaulud" (1922) ning kaks valimikku soome rahvalaule "Kanteletar" (I-II 1930-31, 2. trükk ühes köites 2020) pälvisid kriitikute ja lugejate kõrge hinnangu.[1] August Annist on eesti keelde tõlkinud ka eeposed "Kalevala", "Ilias" ja "Odüsseia".

Aastal 1942 avaldas ta Jaan Siirase nime all koos abikaasa Linda Annistiga kirjutatud ja soomlastele adresseeritud ülevaate "Viro neuvostokurimuksessa" (Porvoo–Helsingi 1942, soome keelde tõlkinud E. A. Saarimaa), mille algusosas kirjeldatakse eestlaste rahvuslikke taotlusi ärkamisajast peale ja põhiosas paljastatakse stalinisltiku poliitikat Eesti suhtes aastatel 1939–1941 (sh esitatakse arvandmeid kaotustest Eesti majanduse, kultuuri ja rahvastiku vallas).[2]

Ta on kirjutanud arvukalt lühiuurimusi ja artikleid eesti (Fr. R. Faehlmann, Peter Manteuffel, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt) ning soome (Juhani Aho, Aino Kallas, Aleksis Kivi, Frans Eemil Sillanpää jt) kirjanike kohta.[1]

Isiklikku

August Annist oli abielus ajaloolase ja koolijuhi Linda Annistiga (1902–1981). Neil sündis kolm tütart: ajaloolane ja arhivaar Anne-Sirje Annist, kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil ja traumatoloog Helga-Maia-Ingrid Annist. August Annistil on kolm lapselast, kuus lapselapselast ja üks lapselapselapselaps: antropoloog Aet Annist (pojad Kiran Rudolf ja Rohan Sander Annist-Kolanu), rõivaäris tegutsev Madli Hildebrand (snd. Peil, pojad Edvin Kenneth, kellelt ka esimene lapselapselapselaps Tristan; Kevin Michael ning tütred Caroline Stephanie ja Kristin Sandrinne) ning politseiuurija Kristiina Avaste.[viide?]

Teosed

  • (koos Albert Kivikaga) "Nimed marmortahvlil" (Kivikase samanimelise romaani dramatiseering). K./Ü. Tarvik, Tallinn 1939
  • "Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu" (kaasautorid Jaan Roos ja Johannes Käis). Sari Elav Teadus nr 101/102, EKS, Tartu 1940
  • (varjunimega Jaan Siiras): "Viro neuvosto-kurimuksessa. Piirteitä Viron tapahtumista ja kehityksestä bolševikkivallan aikana vv. 1939–41". Autori käsikirjast soome keelde tõlkinud Eemil Arvi Saarimaa. Porvoo; Helsingi: Söderström, 1942; eesti keeles on katkend teosest (pealkirjaga "Eesti sovettide möllus") ilmunud ajakirjas Kullervo 1991, nr 2
  • M. Ojamaa, A. Varmas ja T. Varmas (varjunimed; autorite tegelikud nimed vastavalt: Harri Moora ning August ja Linda Annist), "Viron historia", soome keelde tõlkinud Eino Parikka. Porvoo; Helsingi: Söderström, 1944, 408 lk; eesti keeles: "Eesti ajalugu", Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Stockholm: Eesti Raamat, 1946, 438 lk
  • ""Kalevala" kui kunstiteos". Tartu Eesti Kirjastus 1944 (trükiladu hävitati, säilinud on vaid mõned eksemplarid); ilmus ka soome keeles Porvoos 1944; uustrükk: Eesti Raamat, Tallinn 1969
  • "Lauluema Mari: kangelaslugu vanast orjaajast". Rahvapärimustest põiminud August Annist, illustreerinud Vive Tolli, Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad". Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood: perekonnaballaade vanast orjaajast". Rahvapärimustest põiminud August Annist, kunstiliselt kujundanud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1970
  • "Elu ja luule" (valik artikleid ja mälestusi). Koostanud ja eessõna: Heino Puhvel. Saatesõna "August Annisti kirjanduslik esseistika": Harald Peep. Eesti Raamat, Tallinn 1987 (sisaldab ka lk 278–318 Ruth Mirovi koostatud Annisti bibliograafia)
  • "Udres-Kudres, Päeva poeg: rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast". Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1990; ISBN 545000673X
  • "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Toimetaja ja eessõna autor Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 910 lk; ISBN 9985791037 (Varem ilmunud 3 köites: I "Kalevipoeg eesti rahvaluules" 1934, II ""Kalevipoja" saamislugu" 1936 ja III "Kalevipoeg kui kunstiteos" 1944)
  • "Noorusmaa" (valimik artikleid). Koostanud ja järelsõna lk 457–461 "August Annist ja "Eesti mõttelugu"": Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 98, Ilmamaa, Tartu 2011, 472 lk; ISBN 9789985773925
  • "Kirjanduskultuur" (valimik artikleid). Koostanud Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 135, Ilmamaa, Tartu 2017, 430 lk; ISBN 9789985776346

Artiklid

  • Meie ilmast ja meie ilmavaatest, Mõtteid valmivast intelligentsist 1923, 27.03
  • Ilmavaatelisi väitlusi., Looming 1923, nr 7-8
  • Eesti luule 1924., Eesti Kirjandus 1925, nr 5, 6
  • Kolm Eino Leino hõimuballaadi., Looming 1926, nr 10
  • Uuemast prantsuse ja saksa kirjandusteadusest., Looming 1927, nr 9, 11
  • Meie sotsiaalaatestiku arengust., "Dünamis I. Mõtteid võitlevast vabariigist", 1928
  • Kas meie elutunne degenereerub?, "Dünamis I. Mõtteid võitlevast vabariigist", 1928
  • Elu ja luule põhijõud., Looming 1928, nr 10
  • Sugupõlvede võistlus soome kirjanduses, Looming 1930, nr 2
  • Väärtustunde kriis ja väärtuse põhjenduse probleem., "Kultuuri ja teaduse teilt", 1932
  • Raudsepast kui mõtlejast, Looming 1933, nr 5
  • Ilukirjanduse eluväärtus, Looming 1934, nr 3
  • "Kalevala" ja Eesti., Eesti Kirjandus 1935, nr 2
  • Muinsusromantika osast Eesti arengus., "Raamatu osa Eesti arengus", 1935
  • Meie hümni algupära., Eesti Kirjandus 1937, nr 10
  • Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia, Akadeemia 1938, nr 1
  • Lähtekohti meie kultuuriideoloogiale, Akadeemia 1939, nr 2
  • Metsanurk ideekirjanikuna, Looming 1939, nr 9
  • Demokraatia ja riigisotsialismi vahekorrast, Akadeemia 1940, nr 1

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eerik Teder, Meenutades mainekat teadlast, tõlkijad ja kirjanikku A. Annistit – Kodumaa, 31.01.1979
  2. ↑ Eesti kirjatahva leksikon. Koost. Oskar Kruus. Tallinn, Eesti Raamat 1995, lk 41.

Kirjandus

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: August Annist
  • Sissekanne andmebaasis ISIK
  • Oskar Kruus, "August Annisti missioon" (Sirp 29.01.1999)
  • Aado Lintrop,"August Annisti raamat-Kalevipoeg" (Eesti Päevaleht 15.04.2005)
  • Aivar Kull, "Kogumik loob lennukast esseistist mõjuva pildi" (raamatu "Noorusmaa" arvustus) (Tartu Postimees 17.10.2011, lk 5)