Berk Vaher

Berk Vaher (sündinud 30. juunil 1975 Kohtla-Järvel) on eesti kirjanik ja kriitik.

Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal, mille lõpetas 1997. aastal^[1] cum laude. Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis. Kirjutab Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses.

Töötab Tartu Ülikooli õppejõuna, elab Tartus.

Berk Vaher on Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees.^[2] Ta oli esimees ka aastatel 2005^[3]–2011.

Aastatel 2002–2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja.

Berk Vaher kuulub rühmitusse Erakkond^[4], Müürilehe kolleegiumisse^[5] ja on Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks loomenõukogu liige.^[4]

Raamatud

"Vedamine" (1999; novellid)
"Pilved asfaldile" (2000; novellid)
"Kaval kuuldavus" (2001; novellid, luule)
"Lugulaul" (2002; romaan)
"Sekeldaja päevad" (2004; novellid)
"Müümata naer" (koos Tõnis Mäega; 2006)
"Ellujäämise kunstid"
"Silmanurga taga" (2018; luule)

Samuti on Vaher avaldanud perioodikas kirjandus- ja muusikakriitikat.

Tunnustus

2003 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (kultuurikajastaja)
2005 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (produtsent)
2008 – Juri Lotmani stipendium
2017 – Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind

Viited

↑ Vilistlane vastab. Tartu Ülikooli veebileht. Vaadatud 27.04.2020.
↑ Tartu kirjanikud valisid esimeheks Berk Vaheri
↑ http://lepo.it.da.ut.ee/~timo_m/erakkond.html
↑ ^4,0 ^4,1 Kalle Paas (12. märts 2018). "Algas Tartu kultuuripealinna ideekorje". Tartu Linnavalitsus. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2018.
↑ Raun, Miikael (21. veebruar 2023). "Müürilehe peatoimetaja: osa isamaalasi, Objektiivid ja EKRE-d ilmselt vihkavad meid kirglikult". Eesti Päevaleht. Vaadatud 21. veebruaril 2023.