Blobism

Blobism (inglise keeles blob-architecture või blobitecture; tuleneb sõnast blob, mis tähendab plekki või tilka) on 20. sajandi lõpul tekkinud arhitektuuristiil, mida üldjuhul iseloomustavad orgaanilised, kumera välise kujuga vormikad hooned, millega üritatakse jäljendada amööbi kuju ja liikumist. Seda peetakse üsna tavatuks taotluseks.

Blobism hakkas levima 1990. aastate keskpaigas, kuid mõiste defineeriti esimest korda alles 2002. aastal. Sageli kasutatakse seda ka lihtsalt mõnd muud stiili esindava ülivormika hoone kohta.

Blobismi juures on suur roll arvutitehnoloogial, kuna ilma selleta on taoliste majade projekteerimine peaaegu võimatu.

Blobismi peetakse ka väga vastandlikuks stiiliks – kui osa selles stiilis ehitatud hoonetest on lopergused, siis osa võivad olla geomeetriliselt korrapärased. Blobism on väga levinud ka tööstusdisainis, olles VW Beetle'i ja Maci kuvarite koondnimetus.

Tuntumad blobistlikud ehitised on:

• Bilbao Guggenheimi muuseum (arhitekt Frank Gerhy);
• Allianz Arena Münchenis (arhitektid Jacques Herzog ja Pierre de Meuron)^[1];
• Selfridgesi kaubamaja Birminghamis (arhitektuuribüroo Future Systems);
• Disney Hall New Yorgis (arhitekt Frank Gehry).

Pilte

• 
  Londoni raehoone
• 
  Sage Gateshead interjöör
• 
  Ericsson Globe
• 
  Allianz Arena
• 
  Aqua, Chicago
• 
  Kunsthaus Graz ehk Grazi kunstimuuseum

Viited