Bonifatius IV

Bonifatius IV
Valitsemisaja algus	25. august või 15. september 608
Valitsemisaja lõpp	8. mai või 25. mai 615
Eelkäija	Bonifatius III
Järeltulija	Adeodatus I
Sünnikuupäev	550 ?
Sünnikoht	Valeria
Surmakuupäev	8. mai või 25. mai 615
Surmakoht	Rooma

Bonifatius IV (ka Bonifacius IV) oli paavst 608–615. Ta oli 67. paavst.

Bonifatius sündis 550 aasta paiku Valerias L'Aquila provintsis. Ta oli "Liber Pontificalise" järgi arst Johannese poeg.

Bonifatius võis olla Roomas San Sebastiano fuori le Mura kloostri munk, siis Gregorius I ajal aastal 591 diakon (kardinaldiakon) ja hiljem paavsti alade administraator (dispensator).

Paavstiks saamine

Bonifatius IV pühitseti paavstiks ajaloolase Louis Duchesne järgi 25. augustil, kuid Philipp Jaffé järgi 15. septembril 608, kui Bütsantsi keiser Phokas oli teda tunnustanud.

Poliitilised olud

Bonifatius IV ajal tabasid Roomat näljahäda, katk ja mitmed üleujutused.

Ta sai hästi läbi Bütsantsi keisri Phokase ja tema järeltulija Herakleios I-ga.

Kolme peatüki tüli

Pikemalt artiklis Kolme peatüki tüli

Aastal 613 saatis iiri munk Columbanus paavstile Lombardia kuninga Agilulfi õhutusel kirja, milles taunis kolme teoloogi (Theodoros Mopsuestiast, Theodoretos Cyrrusest ja Ibas Edessast) hukkamõistmist ja kutsus vaidlust arutama kirikukogul.

Suhtumine munklusse

Bonifatius IV suhtus munklusse soosivalt. "Liber Pontificalise" andmetel muutis ta paavstiks saanult oma Roomas asuva kodu kloostriks.

Aastal 610 pidas ta Roomas sinodi, millega reguleeriti kloostrikorda.

Misjon

Londoni piiskop Mellitus viibis aastal 610 Roomas ja kohtus paavstiga, kellega ta arutas inglise kiriku probleeme. Ta osales sinodil, mille otsustega reguleeriti kloostrikorda.

Paavst saatis Mellitusega kirju Canterbury piiskopile Laurentiusele ja Kenti kuningale Ethelbertile.

Palliumi saatmine

Bonifatius IV saatis 23. augustil 613 palliumi Arlesi metropoliidile Florianusele.

Ordinatsioonid

Bonifatius IV ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 35 piiskoppi ja 8 diakonit.

Tema ajast on teada kaks uut kardinali: Marinus ja Theodorus.

Bonifatius IV kultuuriloos

"Liber Pontificalise" andmetel muutis Bonifatius IV 13. mail 609 Rooma Pantheoni kirikuks, mille ta pühitses neitsi Maarjale ja märtritele. Uude kirikusse viidi katakombidest 28 kaarikutäit märtrite luid.

Surm

Bonifatius IV suri Louis Duchesne järgi 8. mail, kuid Philipp Jaffé järgi 25. mail 615 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Tema säilmed maeti ümber aasta 1100 paiku, siis 13. sajandil ja viimati 21. oktoobril 1603.

Bonifatius IV austatakse katoliku kirikus pühakuna, kelle mälestuspäev on 25. mail ja 1. juunil. Tema austamisest on teada alles Bonifatius VIII ajast.

Kirjandus

John Thomas Gilchrist: "The influence of the monastic forgeries attributed to Pope Gregory I (JE +1951) and Boniface IV (JE +1996)." Fälschungen im Mittelalter. Internationaler Kongreß der Monumenta Germaniae Historica München, 16.-19. September 1986. Hannover 1988, kd 2: 263–287
J. N. D. Kelly: "The Oxford Dictionary of Popes". 1996.
Liber Pontificalis.