Broemsen

Broemsen, ka Brömsen, Brömssen ja Brömbsen, varem Netze ja Brömse (vene keeles Бремзен ja Брёмзен) on ilmselt Lüneburgist pärit aadlisuguvõsa. Tänapäeval on suguvõsa alles Rootsis ja Venemaal.

Ajalugu

Päritolu küsimus

Suguvõsa päritolu ei päriselt selge tänaseni. Nende põlvnemise kohta on kaks peamist versiooni. Traditsioonilise käsitluse kohaselt olid nad pärit Põhja-Saksamaalt Lüneburgist, kus nad kandsid alguses perekonnanime Netze.^[1] ^[2] XIV sajandil linnas elanud Heinrich von der Netze abiellus Margarethe Brömsega. Nende poeg Lüneburgi raehärra Diedrich Brömse (suri pärast 1397) sai testamendiga õiguse kasutada ema perekonnanime Brömse. Hiljem asusid Brömsed elama Lübeckisse.^[3] Teise ehk Rootsi variandi järgi arvati varem, et Broemsenid on kohalikku päritolu ehk Liivimaa juurtega; seost Lübecki Brömsedega ei peetud tõendatuks.^[4] Kaasaegsemad uuringud nimetavad aga suguvõsa esiisana Jönköpingi katelseppa Jöns Jönsson Brömsi (maeti 1638), kelle poeg Johann Bröms (suri 1684) tõsteti 1678. aastal Rootsi aadliseisusse ja sai perekonnanimeks Brömssen.^[5]

Lübecki liin

Diedrichi pojapoeg Heinrich Brömse (1454−1502) lahkus Lüneburgist ja asus elama Lübeckisse. 1487−1502 oli ta selle linna rae bürgermeister.^[6] Tema pojad Lübecki bürgermeister Nikolaus Brömse (suri 1543) ja Lübecki raehärra Heinrich von Brömse (1476−1543) said 1532. aasta 12. juunil Püha Rooma keisrilt Karl V aadliseisuse ja kasutasid perekonnanime von Brömse.^[7]

Liivimaa liin

Selle liini rajas Tallinnas sündinud Johann Bröms (suri 1684), kes siirdus pärast ülikoolistuudiumi lõppu Tartusse ja valiti linna raadi (1662). 1678. aasta 15. juulil sai ta Rootsi kuningalt Karl XI aadliseisuse ja kaks aastat hiljem introdutseeriti Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsana nr. 932 all. Aadeldamisel sai ta perekonnanimeks rootsipärase nime von Brömssen, kuid Liivimaal tunti tema järeltulijaid nimega Broemsen. Suguvõsa pealiin läks edasi tema poja Tartu maakohtuniku Johann von Broemseniga (1654−1718). Tema järeltulijad tegid karjääri Venemaa sõjaväeteenistuses ja olid riigimõisate rentnikud, sh major Karl Moriz Brömsen, Sindi mõisa rentnik^[8]. Liivimaa liini vanem haru suri meesliinis välja XIX sajandi 1. poolel.

Johann von Brömseni noorematest poegadest põlvnesid Liivimaa liini kaks nooremat haru. Ooberstleitnant Magnus von Broemseni (1668−1734) järeltulijad omandasid XVIII sajandi keskpaigas maavaldusi Liivimaa läti distriktis ja asusid sinna elama. See haru kustus XIX sajandi algul. Kukulinna ja Päidla mõisnikust ooberstleitnant Georg von Broemsenist (suri 1737) alguse saanud liin omas valdusi mõlemas Liivimaa distriktis. Tema järeltulija Robert Alexander Gustav von Broemsen (1824−1881) oli polgu- ja brigaadikomandör ja läks erru kindralmajorina.

Suguvõsa liikmeid

Netze, Brömse, Brömbsen

Diedrich Brömse (suri pärast 1397), Lüneburgi raehärra
Diedrich Brömse (suri 1460), Lüneburgi raehärra
Diedrich Brömse (suri 1496), Lüneburgi raehärra
Heinrich Brömse (1454−1502), Lübecki bürgermeister
Diedrich Brömse (suri 1508), Lübecki raehärra
Nikolaus von Brömse (suri 1543), Lübecki raehärra ja bürgermeister, konsul
Heinrich von Brömse (suri 1543), Lübecki raehärra
Gotthard Brömse (1607−1673), Lübecki raehärra, mõisaomanik
Heinrich von Brömbsen (1673−1732), Lübecki raehärra ja bürgermeister, mõisaomanik
Andreas Albrecht von Brömbsen (1707−1757), Lübecki raehärra ja bürgermeister, mõisaomanik
Marquard von Brömbsen (1707−1761), maanõunik, mõisaomanik
Johannes (Hans) von Brömbsen (1715−1764), Holsteini konverentsinõunik, Lübecki toomhärra
Otto Heinrich von Brömbsen (1717−1776), Taani maanõunik, Lübecki toomhärra
Friedrich August von Brömbsen (1741−1797), Lübecki vürstpiiskopi kammerhärra, Lübecki toomhärra
Christian von Brömbsen (1742−1808), Lübecki raehärra ja bürgermeister, mõisaomanik, Lübecki liini viimane esindaja

Bröms, Broemsen, Brömssen

Johann von Brömsen (Bröms) (suri 1684), Tartu raehärra ja bürgermeister, mõisaomanik
Johann von Broemsen (1654−1718), Tartu ja Saaremaa maakohtunik, Saaremaa maapealik
Georg von Broemsen (1706–1747), adjunkt, mõisaomanik
Adolf Julius von Broemsen (1732-1797), mõisarentnik
Robert von Broemsen (1707-1801), major, mõisaomanik
Georg Magnus Franz von Broemsen (1796-1826), porutšik, mõisaomanik
Berend Johann von Broemsen (1715-1780), maakohtuassessor, mõisaomanik
Johann Magnus von Broemsen (1744-pärast 1794), major, mõisaomanik
Gustav Johann Robert von Broemsen (1792–1870)
Robert Alexander Gustav von Broemsen (1824−1881), kindralmajor, polgu- ja brigaadikomandör
Tomas von Brömssen (sündinud 1943), Rootsi näitleja

Broemseni suguvõsa mõisavaldused

Eestimaa:
- Rohu (Rocht) (enne 1716−pärast 1726), Rääsa (Räsa) (1737−1753)
Liivimaa eesti distrikt:
- Joosu (Waimel-Neuhof) (1766−enne 1774), Kergu (Kerkau) (1750ndad, rendivaldus), Kukulinna (Kuckulin) (XVII sajandi lõpp−XVIII sajandi algus), Laius-Tähkvere (Flemmingshof) (XVIII sajandi keskpaik, rendivaldus), Päidla (Samhof) (1673−1685 ja 1724−1741), Tammistu (Tammist) (1730ndad, pandivaldus), Võisiku (Woiscik) (alates 1701, rendivaldus), Väike-Konguta (Klein-Kongota) (1780ndad, rendivaldus)
Liivimaa läti distrikt:
- Drabeši (Drobbusch) (enne 1767−1794), Dūre (Duhrenhof) (1780ndad), Jaunpils (Schloß Jürgensburg) (1821, pandivaldus), Kārkļi (Neu-Geistershof) (1758−1822), Ķeipene (Keipen) (XVIII sajand−1832), Nēķeni (Noetkenshof) (1796−?), Vecjērcēni (Neu-Wohlfahrt) (1837 pandi-, 1837−1852 pärusvaldus)

Viited

↑ Büttner, Johann Heinrich. Genealogiae oder Stamm- und Geschlecht-Register der vornehmsten lüneburgischen adelichen Patricien-Geschlechter. Lüneburg: G. F. Schultze 1704
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 230, allmärkus.
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 230, allmärkus.
↑ Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925, lk 654.
↑ sv:von Brömssen.
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 230.
↑ Менькова, Н. М. История семьи фон Бремзен. XII - XXI века. – Немецкая диаспора в России: прошлое и настоящее: историко-публицистический альманах. Вып. 1: Генеалогия германских родов. Москва: Пресс Бюро, 2013, lk 18.
↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, lk. 273

Kirjandus

EAA, f. 1674, n. 2, s. 41 (Broemseni suguvõsa).
Büttner, Johann Heinrich. Genealogiae oder Stamm- und Geschlecht-Register der vornehmsten lüneburgischen adelichen Patricien-Geschlechter. Lüneburg: G. F. Schultze 1704 [1].
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 259-260.
Dittmer, Georg Wilhelm. Genealogische und biographische Nachrichten über Lübeckische Familien aus älterer Zeit. Lübeck: Im Verlag der Dittmer´schen Buchhandlung, 1859. Lk 15-19 [2].
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925. Lk 654-660 [3].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 229-230 [4].
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 120.
Krohne, Johann Wilhelm Franz Freiherr von. Allgemeines Teutsches Adels-Lexicon. Des ersten Bandes erster Theil. Lübeck: gedruckt bey Johann Daniel August Fuchs, 1774. Veerg 114-124 [5].
Sveriges ridderskap och adels kalender 1923. Fyrtiosjätte årgången. Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1922. Lk 147-149 [6].
Менькова, Н. М. История семьи фон Бремзен. XII - XXI века. – Немецкая диаспора в России: прошлое и настоящее: историко-публицистический альманах. Вып. 1: Генеалогия германских родов. Москва: Пресс Бюро, 2013. Lk 13-54 [7].