Douglass North
| Douglass North | |
|---|---|
 Doulgas North (1997) | |
| Täisnimi | Douglas Cecil North |
| Sündinud | Cambridge, Massachusetts, USA |
| Surnud | 23. november 2015 (95-aastaselt) |
| Kodakondsus | Ameerika Ühendriigid |
| Tegevusala | majandusteadus |
| Alma mater | California Ülikool Berkeleys |
| Töökoht | Washingtoni Ülikool Washingtoni Ülikool Saint Louises Cambridge'i Ülikool |
| Saavutused | majanduse ajalugu |
| Tunnustus | Nobeli majandusauhind (1993) |
Douglass Cecil North (5. november 1920 Cambridge, Massachusettsi osariik – 23. november 2015) oli USA majandusteadlane. Ta on lõpetanud California Ülikooli Berkeleys kolme diplomiga[viide?] (politoloogia, filosoofia ja majandusteadus).
North sai 1993. aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli poliitilise ökonoomia professor Washingtoni Ülikoolis Saint Louises 1983. Tema majandusteaduslikud tööd on omandiõiguse, tehingukulude ja majandusliku ettevõtluse ajaloo ning ka majandusliku arengu vallast arenevates riikides.
Douglass North defineeris oma 1990. aastal ilmunud teoses "Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu" institutsioone kui mängureegleid, mis juhivad ja piiravad inimeste ja organisatsioonide tegevust ühiskonnas. North eristas formaalseid mängureegleid mitteformaalsetest.
Formaalsed mängureeglid on seotud kirjutatud reeglitega:
- seadused,
- direktiivid,
- normid, koodeksid jne.
Mitteformaalsed mängureeglid on seotud kirjutamata reeglitega:
- traditsioonid,
- tõekspidamised,
- harjumused,
- tavad, kombed jne.
North rõhutas institutsioonide olulisust, väites, et need mõjutavad majanduse käekäiku ja arengut. Näiteks toob North esile tehingukulud, mis on tema arvates mõjutatud järgmiste tingimuste poolt:
- Mõõtmiskulud – tehingu osapooled on sunnitud tegema kulutusi kauba või teenuse väärtuse kindlaksmääramiseks: on need ikka soovitud värvi, suurusega, kaaluga, õige arv ning kas müüja on ikka nende omanik.
- Turu suurus – otsustab, kas toimub ebaisikuline või personaalne vahetus. Näiteks kui tehing toimub väikses alevikus, kus osapooled üksteist tunnevad, on teisele tünga tegemine seotud riskidega sattuda üldise kriitika, pilkamise ja halvakspaneku subjektiks ning võib tähendada, et patustanuga ei soovita enam äri ajada. Vastupidises olukorras, kus tehingu osapooled üksteist ei tunne ja "risk" kogemata üksteisega kohtuda on väike, olukord, mis peaks kirjeldama olukorda suurtel turgudel, kus sotsiaalne kontroll puudub, on loodud tingimused oportunistlikuks käitumiseks.
- Seaduste jõustamine (law enforcement) on enamikus ühiskondades aeganõudev ja kulukas.
- Ideoloogia – suhteliselt kompakne ja vastuoludeta väärtuste kogu, mis annab tema järgijatele vastused järgmistele küsimusele:
- mis on hea ja mis on halb?
- kes ma olen?
- miks asjad juhtuvad nii, nagu nad juhtuvad?
- mida peaks ette võtma, et olukorda paremuse poole pöörata?
1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer • 2020 Milgrom, Wilson • 2021 Card, Angrist, Imbens • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig; 2023 Goldin
