Endel Kõks

Endel Kõks
Sündinud	21. aprill 1912 Tartu, Eesti
Surnud	25. november 1983 Örebro, Rootsi
Rahvus	eestlane
Haridus	Kõrgem Kunstikool Pallas
Tegevusala	graafika, maal, joonistamine
Tuntud teoseid	"Kohvikus" (1942)

Endel Kõks (sünninimega Tomson; 21. aprill 1912 Tartu – 25. november 1983 Örebro, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik

Ta lõpetas 1932. aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas seejärel kooliõpetajana. Kunstiõpinguid alustas ta 1934. aastal Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, mille lõpetas 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena.

1944. aastal põgenes ta Saksamaale. Ta oli üks esimese põgenike kunstinäituse organiseerijaid 1945. aasta detsembris ning Geislingeni põgenikelaagris moodustatud Eesti Kujutavate Kunstnike Keskuse esimene esimees.

1950. aastal siirdus Kõks Rootsi ja asus elama Örebrosse.^[1]

Looming

1939. aastast äratas noor Kõks näitustel oma andekuse ja mitmekesise ainealaga kiiresti tähelepanu. Aastatel 1939–1940 muutus Kõksi töödes koloriit värvikaks, erksatooniliseks. Maalides hakkas domineerima täiskõlaline punase-sinise-rohelise-kollase või nende kombinatsioonide maaliline akord. Vormi piiras lai kontuur. Teost "Maalijad" iseloomustab puna-rohelistes toonides koloriit ja heitlik valgusvari ning tugevad kontuurid.

Kõks on teinud linnavaateid, portreesid, natüürmorte ja olustikumaale. Veel on Kõksi loomingus oluline koht koloristlik-dekoratiivses käsitluslaadis kohviku- ja buduaaristseenidel ("Kohvik" 1942, "Bajadeer", 1944).

1960. aastatel oli Kõks üks esimesi eesti kunstnikke Rootsis, kes proovis kätt abstraktse maalimise ja graafika alal. Ta kasutas tihtipeale erksaid värve ja julgeid sümboleid.

Kunstnikku köitis Ameerika põline eksootiline rahvastik, ta reisis muistsete kultuuride sünnipaikades. 1967. aastal reisis Kõks pikemat aega Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Ta jäädvustas etnograafilisi esemeid ja koloriitseid põlisasukaid. Kiireks töötamiseks sobis koloreeritud joonistus, hiljem ateljees valmisid kunstnikul aga suureformaadilised värvikad graafilised lehed. "Indiaani naine lapsega" on üks neid reisidel jäädvustatud huvitavaid episoode. Kompositsiooni ilmestati ülal friisina paikneva ornamentaalse ribaga.

Kujutav kunst

Istuv naisakt. Õli, lõuend. 1939 79,7 × 70
Vee ääres. Õli, lõuend. 1939 74,3 × 66,3
Töölised. Õli, lõuend. u. 1940 90 × 99,8
Orkester. Õli, vineer, signatuuriga. 1941 26 × 29,5
Tallinna vaade. Õli. 1941
Herbert Kuurme portree. Õli, lõuend, signatuuriga. 1942. 70 × 65. ^[2]
Luurel. Õli, vineer, signatuuriga. 1942. 45 × 28
Kohvikus. 1942
Daam mustas. 1943
Bajadeer. Õli, vineer, signatuuriga. 1944. 76 × 77
Majakas Tjörni saare juures. Graafika, vitrograafia, värviline, paber. 1952 41,8 × 27,2
Stseen maskidega. Graafika, linool, paber. 1953 16 × 20
Seinamaalingud Klostergatan 11, Örebro. 1953
Söömaaeg. Õli, lõuend, signatuuriga. 1954 51 × 32
Kunstniku ema K. Kõksi portree. 1958
Naised. 1962
Abstraktsioon sinisega. Õli, lõuend, signatuuriga. 1964. 136 × 110,5
Vikerkaarenaine I. Ofset-lito, paber. 1970 71,6 × 51,2
Vikerkaarenaine II. Ofset-lito, paber. 1970 71,6 × 51,2
Flamenco tantsijad. Värviline lito, paber. 1971 71 × 51
Coatlique. Graafika. 1972 58,2 × 41,2
Indiaani naine lapsega. Viltpliiats, akvarell, guašš. 1972 42,2 × 27,3
Möödunud ajad. Graafika, lito, paber. 1972 41,5 × 57,7
Lakewoodi Püha Vaimu kiriku altarimaal. 1973
Cayuga hõimu pealik Ha-Da-Gen-Grenh-Ta. Guašš, paber, signatuuriga. 1976. 56 × 76
Iirimaa. Õli, lõuend, signatuuriga. 1979. 24 × 33
Örebro vaade. Õli, lõuend, signatuuriga. 1980. 38 × 46

Tarbekunst

1938 Vahtrapuust malendikomplekt^[3]

Raamatuid ja kirjutisi

Ta on kirjutanud uurimuse Michel Sittowist, avaldanud arvukalt kunstialaseid artikleid ja sõjaeelseid mälestusi ning koostanud, toimetanud ja illustreerinud raamatuid.^[1]

"Kolm pilku / Hendrik Adamson" (toimetanud Aino Kosesson ja Endel Kõks; illustratsioonid Endel Kõks; eessõna Harald Parrest). Geislingen 1947
"Eesti graafikuid = Estonian graphic artists" (toimetanud ja eessõna Endel Kõks; saatesõna Eevi End). Stockholm 1980. 84 lk
"A bibliography of Estonian Art and Artists outside Estonia = Välis-Eesti kunstielu bibliograafia" (koostanud, toimetanud ja illustreerinud Endel Kõks). Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas. Stockholm 1984. 114 lk

Tunnustus

1965 – Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind
1982 – Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondi auhind

Mälestuse jäädvustamine

Endel Kõksi tänav Tartus

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Tiiu Talvistu. Endel Kõks (1912-1983). Kultuur ja Elu nr 2/ 2011
↑ Kunstimälestis nr 21400 "Maal "H. Kuurme portree", E. Kõks, 1942 (õli, lõuend)"
↑ "Uusi eestipäraseid malendeid". Postimees nr 79, 21. märts 1939. Lk 8

Kirjandus

Mart Eller. "Taasleitud kunstnik eesti maali arenguloos". Sirp ja Vasar, 28. märts 1969. Lk 5
Valve Hinnov. "Endel Kõksi varasest loomingust". Kunst 2/ 1969
Valve Hinnov. "Endel Kõks. Varase loomingu näitus". Tartu: TRKM, 1969
Rudolf Peets. "Lakewood'i kiriku altarimaal". Tulimuld 3/ 1975
Vappu Vabar. "Endel Kõks". Kunst 1/ 1989, lk 22-24
Valve Hinnov. "Kõks, Endel, maalikunstnik ja graafik". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 228
Mart Lepp. "Endel Kõksi elu ja armastus". Sirp, 3. mai 2002. Lk 6
"Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!" (näitusekataloog; koostaja ja toimetaja Tiiu Talvistu, kujundaja Andres Rõhu). Tartu Kunstimuuseum. Tartu 2016