Enn Kraam
Enn Kraam (õieti Enn Kram[1]; 20. juuli 1943 Uusküla, Rapla – 18. juuni 2001 Viljandi) oli eesti näitleja.
Enn Kraam lõpetas 1961. aastal Rapla Keskkooli ja 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (2.lend).
Ta on mänginud kuuldemängudes, telelavastustes („Ukse taga”, 1966, „Plekkmehed”, 1984, „Romulus Suur”, 1988, „Andke neile andeks”, 1998) ja filmides („Valge laev”, 1971, „Metskapten”, 1972, „Surma hinda küsi surnutelt”, 1978, „Vana mees tahab koju”, 1991, „Surmatants”, 1991).
Töökohad
- 1965–1992 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri näitleja
- 1993 Eesti Nukuteatri näitleja
- 1993 Vanalinnastuudio näitleja
- 1994–2001 Ugala näitleja
Rollid Ugalas
1993–1994
- Kolmekrooniooper (Pihkum)
- Suvi ja suits (reverend Winemiller)
1994–1995
- Ehitusmeister Solness (doktor Herdal)
- Meie linnake (professor Willard)
- Salemi nõiad (asekuberner Danforth)
- Kolm päeva parun von Münchauseni elust (linnapea)
1995–1996
- Köietantsija lugu (Julius Schmittolini)
- Poolearuline Jourdain (du Croisy)
- Draakon (arhivaar Charlemange)
1996–1997
- Proovireisija surm (onu Ben)
- Saabastega kass (kuningas)
1997–1998
- Loojang (Mendl Krik)
- Maria Stuart (George Talbot)
1998–1999
- Elav laip (teenija)
- Ainult unistus (majaperemees Rõõmuoks)
- Õnne, Leena! (kunstnik Hagen)
1999–2000
- Sõbrad, kurikaelad ja muud elukad (hiidkilpkonn)
- Naiste naljad, meeste mängud (Antti Coveen)
- Don Carlos (kardinal-suurinkvisiitor)
2000–2001
- Kuum süda (Kuroslepov)
- Tom Sawyeri seiklused (mister Robbins)
- Vabaduse rist (Pjotr Morozov)
Tunnustus
- 1975 – Eesti NSV teeneline kunstnik
Isiklikku
On olnud abielus Karin Karmiga.
Mälestuse jäädvustamine
2009. aastal paigaldati Enn Kraami sünnikoju Raplas Uuskülas Ott Herodese kujundatud mälestuskivi.[2]
Viited
Välislingid
- Haud Viljandi Metsakalmistul
- Näitleja Enn Kraamil on mälestuskivi Rapla Uuskülas
