Georg Julius von Schultz


Georg Julius von Schultz
Georg Julius von Schultz


Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.

Elukäik

Schultz pärines jutlustaja perekonnast, kelle esivanemad olid pärit Mecklenburgist. Isa varajase surma järel kasvas ta vanaisa juures Torma mõisas (seepärast kasutas ta vahel nime Schoultz de Torma). 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikoolis meditsiini (oftalmoloogiat ja kirurgiat) ning seejärel praktiseeris Venemaal. 1845. aastal abiellus ta Theodora Unzeriga (1820–1899).[1] Abielupaar kolis Peterburi, kus suheldi nii Eesti haritlaste kui ka Peterburi patriootidega. Schultz tegeles muuhulgas ka eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega.[2] Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sõbrana mõjutas ta tolle otsust kirjutada eestikeelne eepos "Kalevipoeg" ning tõlkis viimase soovil ühe osa sellest saksa keelde.[2]

1853. aastal sai Schultz Peterburi Akadeemia prosektoriks ja Vene riiginõunikuks. Hiljem tõmbus ta tagasi eraellu, reisis läbi Euroopa ning alustas kirjanduslikku karjääri Dr. Bertrami varjunime all. Ta kohtus Berliinis Alexander von Humboldtiga, Württembergis Justinus Kerneri ja Ludwig Uhlandiga, Pariisis Heinrich Heinega ning Viinis Friedrich Hebbeliga. Viini-reisil Schultz suri, ta pälvis kenotaafi Matzleinsdorfi surnuaial.

Lapsed

Tema tütred olid helilooja ja muusikateoreetik Ella Adaïewsky (1846–1926) ja kunstnik Pauline Geiger (1851–1934). Pauline poeg oli Austria luuletaja, kunstiajaloolane ja tõlkija Benno Geiger (1882–1965).[3]

Teoseid

  • Quaedam ad Rhinoplasticen[4], Dissertation, Dorpat 1836
  • Baltische Skizzen oder fünfzig Jahre zurück, Verlag von Alexander Duncker, Berlin 1853
  • Jenseits der Scheeren oder der Geist Finnlands (eine Sammlung finnischer Volksmärchen und Sprichwörter), Breitkopf und Härtel, Leipzig 1854
  • Medizinische Dorfgeschichten aus dem Innern Rußlands und Episoden aus dem Leben Trischkas (des Rasboiniks), H. Laakmann, Dorpat 1860
  • Wagien, baltische Studien und Erinnerungen, W. Gläsers Verlag, Dorpat 1868
  • Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren[5], W. Gläsers Verlag, Dorpat 1868
  • Bilder aus dem Süden, W. Gläsers Verlag, Dorpat 1869 (Reprint durch Adamant Media Corporation 2001)
  • Ilmatar, eine Commedia turanica.[6], W. Gläsers Verlag, Dorpat 1870
  • Peiwash Parnéh, die Sonnensöhne, nach Bruchstücken einer epischen Volkssage aus Lappland, Verlag der Wasenius'schen Buchhandlung, Helsingfors 1872[7]
  • Sagen vom Ladogasee oder Erzählungen meiner Ssudomoika, Verlag der Wasenius'schen Buchhandlung, Helsingfors 1872
  • Martha Marzibill oder der Traum im Ulmenbaum, eine livländische Geschichte für artige Kinder, Schnakenburgs Verlag, Riga und Jurjew
  • Briefe eines baltischen Idealisten an seine Mutter 1833 – 1875, Koehler & Amelang, Leipzig 1934

Viited

  1. ↑ Theodora vanaisa oli arst ja kirjanik Johann Christoph Unzer (1747–1809), vanaisa vend oli kirjanik Ludwig August Unzer (1748–1774), nende isa oli Stolberg-Wernigerodede ihuarst Johann Christoph Unzer (1714–1773) ning tädi oli luuletaja Johanna Charlotte Unzer (sündinud Ziegler; 1725–1782).
  2. ↑ 2,0 2,1 Anu Allas, Tiina Abel, Väike Köleri sõnastik, Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2001
  3. ↑ Benno elas aastatel 1884–1889, 1892 ja 1897 Tartus ning oma vanaisale kuulunud Rahuoru mõisas Torma kihelkonnas.
  4. ↑ Käsitlus ninakorrektuurist (rinoplastikast)
  5. ↑ Anekdotisches über Dorpater Persönlichkeiten, z.B. Friedrich Georg Wilhelm Struve und Carl Friedrich von Ledebour, mit einem humoristisch-satirischen Anhang, in dem sich Dr. Bertram (rückwärts gelesen) als Dr. Martreb selbst zu kritisieren scheint
  6. ↑ Turanica tähistab turaani keeli ja rahvaid, nagu tollal nimetati soomeugrilasi.
  7. ↑ Eepiline poeem kirjutati 1850. aastal Lapimaal ning trükiti Stockholmis.

Kirjandus

  • "Allgemeine Deutsche Biographie" herausgegeben von der Historischen Kommission bei der Bayerischen Akademie der Wissenschaften, Band 32, 1891
  • Benno Geiger "Memorie di un Veneziano" Vallecchi, Firenze 1958
  • Ylo M. Pärnik 2006 "Dr. Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram)" ISBN 9985-77-200-8
  • Georg Julius von Schultz-Bertram 2004 "Balti idealisti kirjad emale" Eesti mõttelugu nr 53; ISBN 9985-77-111-7
  • Cornelius Hasselblatt 2006 "Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart"

Välislingid

  • Georg Julius von Schultz Deutschen Nationalbibliotheki kataloogis
  • Georg Julius von Schultz EEVA-s
  • Georg Julius von Schultz veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"