Grodno lahing

Grodno lahing
Osa Põhjasõjast
Toimumisaeg 7. veebruar ukj
27. jaanuar vkj
28. jaanuar rkj 1708
Toimumiskoht Hrodna
Tulemus Rootsi võit
Osalised
Rootsi Kuningriik Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Karl XII Peeter I
Jõudude suurus
800[1] 9 000[1]
Kaotused
11 tapetut[2] 56 tapetut[2]
  • v
  • r
I Riia • I Tönning • Humlebæk • Reinbeck • Travendali rahu • Varja • Pühajõe • I Narva (piiramine & lahing) • Petseri • Spilve (Daugava) • Räpina-Lokuta (Rappin) • Vastse-Kasaritsa (Neu-Kasseritz) • Rõuge (Rauge) • Erastvere • Druskininkai • I Vilnius • Kliszów • Wieluń • I Peipsi • Hummuli • Kraków • Nöteborg (Schlüsselburg) • Saladen • Pułtusk • Nyen • Systerbäck • II Peipsi • Kastre • Rakvere (Wesenberg) • Tartu • Toruń • Jakobstadt • Poznań • II Narva • Poniec (Punitz) • Mūrmuiža (Gemäuerthof) • Rakowitz • Varssavi Varssavi rahu • Praga • I Grodno • Wschowa (Fraustadt) • Nieśwież • Kleczk • Lachowitze • Altranstädti rahu • Kalisz • II Vilnius • II Grodno • Vinni-Pajusti • Hołowczyn • Malatitze • Rajovka • Lesnaja • Porvoo • Kolkanpää • Koniecpol • Veprik • Sokolki • Poltava • Perevolotšna • II Riia • Pärnu • Helsingborg • II Viiburi • Køge laht • II Tönning • Tallinn • Fladestrand • Møn • Gadebusch • Bender • Pälkäne • Helsingfors • Storkyro • Hankoniemi • Fehmarni väin • Rügen • Stralsund • Stresow • Kristiania • Gjellebekk • Dynekilen • Strömstad • Fredrikshald • Saaremaa • Stäket • Frederiksborgi rahu • Granhamn • Selånger • Uusikaupunki rahu

Grodno lahing oli Põhjasõja käigus 7. (3). veebruaril (vkj. 27. jaanuaril, Rootsi kalendri järgi 28. jaanuaril) 1708 Rzeczpospolita aladel Hrodna linna all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjaväe vahel toimunud lahing, milles Rootsi väed saavutasid võidu.

Eellugu

1706. aastal olid rootslased suutnud August II Poola troonist loobuma sundida. Aastaks 1708 oli Karl XII kavandanud Vilniuses ja Smarhońis talvitunud Rootsi vägedega rünnata oma tugevaimat vastast Venemaad. Vene väed olid talvitunud Minski ja Čašniki all. Peeter I ise asus 9000 mehe eesotsas Hrodnas. Kuuldes, et seal asub tsaar ise, suundus Karl XII 800 mehe suuruse valitud väesalga eesotsas linna peale.[1]

Lahingu käik

Hrodnas asunud 9000 Vene sõdurist olid 2000 brigaadikomandör Mühlenfelsi juhtimisel linna viiva silla kaitsel. Rootsi ratsaväelaste rünnak sillale sundis selle salga paanikas taanduma. Sillalt põgenenud venelased andsid tsaarile rootslaste rünnakust teada ja see, kartes, et rootslased ründavad peajõududega, otsustas linna maha jätta ning taganeda Biarezina taha. Kaks tundi hiljem jõudsid rootslased maha jäetud linna, vallutades selle sisuliselt ilma lahinguta.

Peeter I sai aga peagi teada, kui suur oli rootslaste väesalk tegelikult, ning nii saatis ta 3000 meest tagasi linna alla, et need öösel linna tagasi vallutaks ja võimaluse korral ka rootslaste kuninga tabaks. Linna väravas oli aga 30 mehe suurune rootslaste väesalk linna valvamas ja need peatasid venelaste rünnaku. Peatselt liitusid lahinguga ka ülejäänud rootslased ja nii olid venelased sunnitud linna alt taas taganema. Rootslased kaotasid lahingu käigus surnutena 11 meest, venelased aga 56 meest, lisaks jätsid nad taganedes maha hulgaliselt haavatuid.[2] Peeter I pidas kaotuse eest vastutavaks Mühlenfelsi ja lasi ta arreteerida, see aga põgenes rootslaste juurde.

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Peter From, Katastrofen vid Poltava (2007), Lund, Historiska media. lk. 77.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Ett kort dock tydeligit utdrag utur then öfwer konung Carl den Tolftes lefwerne och konglida dater, Jöran Andersson Nordberg (1745). lk. 565

Välislingid

  • Lahingu eelloost ja käigust.