Gustav Heinrich Schüdlöffel

Gustav Heinrich Schüdlöffel (13. oktoober 1798 Jõelähtmes – 20. detsember 1859) oli baltisaksa vaimulik, eesti kirjamees.

Ta õppis aastatel 1810–1817 Tallinna toomkoolis ja aastatel 1817–1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Lõpetamise järel reisis Rootsis ja tegutses koduõpetajana. Aastatel 1826–1827 oli ta Tallinna toomkooli inspektor. Pastoriks ordineeriti ta 20. jaanuaril 1829.

Schüdlöffel töötas aastatel 1829–1859 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse pastorina. 28. veebruaril 1847 sai temast Ida-Harju praost. Elu lõpus jäi ta kurdiks. Jõelähtme kiriku juures asub ka tema kalm^[1]^[2].

Schüdlöffeli ametisoleku ajal (1848. aastal) hakati ehitama Randvere kirikut.

Looming

Schüdlöffel oli üks oma aja juhtivaid estofiile.

Ta oli üks varasemaid eesti mütoloogia käsitlejaid. Ajakirjas Das Inland ilmus 1836. aastal artikkel Kalevipoja muistenditest, mida ta oli rahvasuust kuulnud. Seal pani ta esimest korda kokku Kalevipoja muistendite tsükli.

Mugandas saksa keelest rahvavalgustuslikke jutte (enamasti vagajutte) ja koostas kalendreid.

Tema "Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal" (1844, 2. trükk 1894) on esimene Eduard Ahrensi soovitatud uues kirjaviisis trükiteos.