Henn-Kaarel Hellat

Henn-Kaarel Hellat (kuni 5. märtsini 1935 Henn-Kaarel Kirschbaum; 5. aprill 1932 Viljandi – 14. oktoober 2017^[1]) oli eesti kirjanik ja luuletaja, sõna "ulme" autor.

Ta oli ka Eesti Kongressi liige.

Õpingud

1939–1940 Westholmi progümnaasium
1940–1941 Tallinna 22. Keskkool
1941–1944 Viljandi 2. Algkool
1944–1948 Viljandi 2. Keskkool
1948–1949 ja 1954–1955 Tartu 1. töölisnoorte keskkool
1958–1961 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond (jäi lõpetamata)
1974 kahekuulised kriitikute kursused Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi juures

Töö

1949–1951 abitööline Tartu linna peaarhitekti büroos
1954–1958 vanemtehnik RPI Estonprojektis ja Tartu TSN arhitektuuri- ja ehitusosakonnas
1961–1967 juhutöödel
1967–1968 Eesti NSV TA Ajaloomuuseumi vanemteadur
1968–1975 ajakirja Eesti Kommunist ja Küsimused ja Vastused toimetuse töötaja
1975–1983 vabakutseline kirjanik
1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja
1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor
1986–1990 vabakutseline kirjanik
1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär

Looming

Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar nr 38, 18. september 1970), mis oli algselt mõeldud "teadusulme" (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.

Tema enda esimene ulmeraamat (ühtlasi ka tema esikraamat) "Fuugad paradoksidele" ilmus 1973. aastal.

Ta sai laiemalt tuntuks sarjas "Mirabilia" ilmunud kaheköitelise ulmeromaaniga "Naiste maailm" (1976–1978).

Tal ilmus luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat, alates 2002. aastast tsükkel autobiograafilisi meenutusraamatuid.

Teosed

"Fuugad paradoksidele". Eesti Raamat. Tallinn 1973
"Vanad fookused". Eesti Raamat 1974
"Naiste maailm" I-II, sari "Mirabilia". Eesti Raamat. 1976–1978
"Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused). 1986
"Tühiasjad". Eesti Raamat. 1989
"Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat, kirjutisi 1967–1987). Eesti Raamat. 1991
"Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (luulekogu). Eesti Raamat. 1992
"Tagamaad" (novellid ja näidend). Faatum. Tallinn 2000
"Paturegister" (luulekogu). Faatum. 2001
"Salve" (luule koondkogu; koostaja Piret Bristol). Faatum. 2007

Meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine"

(kõigi köidete väljaandja on kirjastus Faatum, toimetaja Juhan Saar)

I raamat "Niidiliimija" 2002
II "Poiste sõda" I 2003
III "Poiste sõda" II 2004
IV "Kappan kaugele" 2006
V "Templis ja tavernis" 2008

Ta koostas raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (Ilmamaa. Tartu 2007, 240 lk) ning avaldas selles kogumikus ka oma meenutusi ("Mentor Artur", lk 129–140) ja kirjavahetuse Matti Vagaga (lk 77–99).

Liikmesus

1975 Eesti Kirjanike Liit

Tunnustus

2015 Eesti Ulmeühingu esimene auliige^[2]

Isiklikku

Tema isa oli Eesti Vabariigi sõjaminister Paul Lille käsundusohvitser Jüri Hellat.^[3]

Viited

↑ Haud Tallinna Metsakalmistul
↑ Raul Sulbi. "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb". Postimees, AK, 28. oktoober 2017, lk 14
↑ Hellar Grabbi. Eestlaste maa. Tartu 2004

Tema kohta

Pärt Lias. "Hellat, Henn-Kaarel". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 111–112
Kati Murutar. "Henn-Kaarel Hellat kiirtee kõrval". Elukiri, 8/2007
Henn-Kaarel Hellati personaalnimestik. Koostanud Aive Nurmekivi. Põltsamaa 2007. 32 lk, lk 5–9 lühiülevaade kirjaniku elust ja loomingust
Hanneli Rudi. "Suri sõna «ulme» loonud eesti kirjanik". Postimees, 14. oktoober 2017
Raul Sulbi. "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb". Postimees, AK, 28. oktoober 2017, lk 14