Henrik Klasson Fleming

Henrik Klasson Fleming (soome keeles Henrik Klaunpoika Fleming; 15. august 1584 Åkersholm, Skåne lään – 7. november 1650 Stockholm) oli soome päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Henrik Fleming sündis Lehtiste (Lechtis), Hannula ja Nykoskise mõisniku^[1], riiginõunik Klas Hermansson Flemingi (umbes 1550–1616) ja Kankase ja Hapaniemi mõisniku, Henrik Klasson Horni tütre Elin Henriksdotter Horni pojana. Tema vanaisa oli Tallinna, Häme ja Viiburi linnuse komandant ning kogu Soome asehaldur admiral Herman Persson Fleming (umbes 1520–1583).

Aastast 1617 oli Henrik Viiburi ja Savonlinna linnuse komandant, Viiburi ja Savonlinna lääni asehaldur ning aastatel 1620–1622 Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje ja Nöteborgi asehaldur. 1623 läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf (1594–1632) talle Laiuse linnuse ja mõisa koos Jõgeva, Tähkvere ja Vaimastvere mõisaga, mis üheskoos moodustasid Laiuse linnuselääni.

1622. aastast oli ta Soome rüütlite ülem ja 1628. aastast viitseadmiral.^[2] Ta immatrikuleeriti 1625. aastal Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr. 4.^[3] 1634 ja 1644 oli ta Rootsi riigipäeva maamarssal.^[4]

Talle kuulusid Soomes Turu läänis Lehtiste (Lechtis) Mietoinenis ja Yläne mõis Ylänes, Fagernäs Taivassalos, Eestimaal Purtse (Isenhof) Lüganuse kihelkonnas Virumaal, Tellista (Tellista) ja Vaimõisa (Wademois) mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal, Laiuse ordulinnuse ümbruskonnast läänistatud Laiuse mõis (Schloß Lais) Liivimaal ning Ekeby ja Annestad Rootsis.

Perekond

Henrik Fleming abiellus 1608. aastal Salemis Erland Johansson Bååti ja Margareta Dionysiosdotter Beurræusi tütre Ebba Erlandsdotter Bååtiga (surnud 1630). Abielust sündisid:

Märta Fleming (surnud 1666), abiellus Haapsalus sündinud Anjala mõisniku ja Elimäki vabahärra Carl Henrik Wrede af Elimäga (1596–1654)
Johan Henriksson Fleming (1609–1646), Österbotteni rügemendi ülem ja Kalmari komandant, abiellus Kerstin Gyllenstiernaga
Helena (Elin) Fleming, abiellus Wolmar Yxkulli (1609–1649; Wolmar Yxkulli poeg) ja hiljem Riia kuberneri ja Herrlunda vabahärra kindralmajor Nils Bååtiga (1617–1659)
Erik Henriksson Fleming (1616–1679), riigitegelane, Rootsi 1654. ja 1655 aasta. riigipäeva maamarssal, Laiuse vabahärra Fleming af Lais
Claes Henriksson Fleming (umbes 1617–1669), admiraliteedi kapten, abiellus Ebba Klasdotteriga (1620–1694)
Henrik Henriksson Fleming (1625–1697), Pori rügemendi ülem, kindralmajor (1674), abiellus 1658 Karin Cruus af Edebyga
Erland Henriksson Fleming
Margareta Fleming (surnud 1684), abiellus Paraineni Atu, Kemiö Gästerby ja Raisio Perno mõisnik Johan Stålhandskega (1620–1680)

3. aprillil 1633 abiellus Henrik Fleming Stockholmis Sigrid von Kurselliga (ka Kurtzel) (surnud 1673), kes oli Riseberga ja Sjösa (rootsi Riseberga och Sjösa gård) mõisniku, Örebro ja Närke asehalduri Jost Kurselli (Kürtzell) ja Ebba Esbjörndotter Lilliehööki tütar.^[5] Abielust sündisid:

Maria Elisabet Fleming, abiellus Erik Bagge af Bergaga;
Jakob Henriksson Fleming, Västerbotteni maavanem.

Viited

↑ Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, då Hofrätten firade sin andra ... (1834) lk. 492–493
↑ Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män. Fjerde Bandet. Upsala: Leffler & Sebell, 1838 lk.559–560
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) lk. 204–205
↑ Fredrik Carl Boye af Gennäs: Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler, Stockholm 1825, lk. 55–65
↑ Kursellide suguvõsa väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1 köide: Görlitz (1930) lk. 119