Hispaania haldusjaotus

Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja valdadeks. Lisaks on igal autonoomsel piirkonnal õigus moodustada maakondi (comarcas).

1. järgu haldusüksused

Järgmises tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos keskustega:

Galicia

Navarra

Madrid

La Rioja

Aragón

Kataloonia

Valencia

Castilla–La Mancha

Extremadura

Portugal

Castilla-León

Astuuria

Kantaabria

Baski

Murcia

Andaluusia

Ceuta

Melilla

Prantsusmaa

Baleaarid

Kanaari
saared

Vahemeri

Biskaia laht

Atlandi
ookean

Andorra

Atlandi
ookean

Gibraltar (UK)

Nimi	Keskus
Andaluusia	Sevilla
Aragón	Zaragoza
Astuuria	Oviedo
Baleaarid	Palma de Mallorca
Baski	Vitoria-Gasteiz
Castilla-La Mancha	Toledo
Castilla-León	Valladolid
Ceuta
Extremadura	Mérida
Galicia	Santiago de Compostela
Kanaari saared	Las Palmas de Gran Canaria
Kantaabria	Santander
Kataloonia	Barcelona
La Rioja	Logroño
Madrid	Madrid
Melilla
Murcia	Murcia
Navarra	Pamplona
Valencia	Valencia

Ajalugu

197. aastal eKr, Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.

Pürenee poolsaare haldusjaotus I–III sajandini pKr

Bética

Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.

Tarragonense

Lusitania

11. sajandi Hispaania poliitiline jaotus

1. Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
2. Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
3. Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
4. Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia

13. sajandi Hispaania haldusjaotus

13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis on saanud nime kuberneri ehk adelantado järgi.

Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.

Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt, oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.

16. sajandi Hispaania haldusjaotus

16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis – Hispaania parlamendis.

Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:

• Aragóni kuningriik
• Kataloonia krahvkond
• Mallorca kuningriik
• Valencia kuningriik
• Kastiilia kuningriik:

Provintsid:

• Navarra kuningriik
• Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
• Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613 lisandus cortesi uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ning 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.

Hispaania piirkondade tunnustähised autotranspordis (ka digitaalsetel tahhograafidel)

• AN - Andaluusia
• AR - Aragon
• AST - Astuuria
• C - Kantaabria
• CAT - Kataloonia
• CL - Kastiilia-Leon
• CM - Kastiilia-La Mancha
• CV - Valentsia
• EXT - Ekstremaduura
• G - Galiitsia
• IB - Baleaari saared
• IC - Kanaari saared
• LR - La Rioja
• M - Madriid
• MU - Murcia
• NA - Navarra
• PV - Baskimaa^[1]

Viited