Hobujõud

Hobujõud (tähis hj) on mittesüsteemne võimsuse mõõtühik. Hobujõudu defineeritakse kui võimsust, mida tuleb rakendada 75 kg raskuse keha (mass m = 1 kg {\displaystyle m=1\,{\text{kg}}} ) ühtlaseks vertikaalseks tõstmiseks kiirusega 1 meeter sekundis (kiirus v = 1 m/s {\displaystyle v=1\,{\text{m/s}}} ). SI-süsteemis vastab ühele hobujõule võimsus 735,49875 vatti:

1 h j = 75 k g ⋅ 9,806 65 m s 2 ⋅ 1 m s = 735,498 75 k g m 2 s 3 = 735,498 75 W . {\displaystyle 1\,{\rm {{hj}=75\,{\rm {{kg}\cdot 9{,}80665\,{\frac {\rm {m}}{\rm {s^{2}}}}\cdot 1\,{\frac {\rm {m}}{\rm {s}}}=735{,}49875\,{\frac {\rm {{kg}\,{\rm {{m}^{2}}}}}{\rm {{s}^{3}}}}=735{,}49875\,W.}}}}}

Inglismaal ja USA-s on hobujõud (tähis hp sõnast horsepower) võrdne 745,7 vatiga. See väärtus põhineb ühikutel nael, jalg ja minut.

SI-süsteemi kasutavates maades pole SI-väliste ühikute kasutamine soovitatav.

Hobujõu kui võimsusühiku kasutuselevõtt ulatub tagasi James Wattini, kes selle ühikuga soovis kujukalt väljendada aurumasina võimsust – mitme hobuse veojõudu suudab masin asendada. Ühe tööhobuse keskmiseks kestvaks veovõimsuseks (näiteks veskikivi ringiajamisel) loeti 75 kgf·m/s.