Ingrid Bergman

Ingrid Bergman (29. august 1915 Stockholm – 29. august 1982 London) oli rootsi näitleja, kes võitis kolm Oscarit, kaks Emmyt ja ühe Tony auhinna. Ameerika Filmiinstituut reastas ta maailma naisnäitlejate seas neljandaks.^[viide?]

Elukäik

Bergmanile pandi nimi Rootsi printsessi Ingridi järgi. Tema isa oli Justus Samuel Bergman ja ema sakslane Friedel Adler Bergman. Ta ema suri, kui Ingrid oli kolmeaastane. Isa suri, kui Ingrid oli 13-aastane. Pärast seda elas ta koos tädiga, kes kuus kuud hiljem suri südamehaigusse. Seejärel võtsid tüdruku enda juurde teine tädi ja onu, kelle peres juba kasvas viis last.

17-aastaselt kutsuti ta Stockholmi Kuninglikku Draamateatrisse. Esimesel suvepuhkusel värvati ta tööle Rootsi filmistuudiosse ja Ingrid pidi seetõttu teatritöölt lahkuma. Tema debüüt toimus 1935. aastal filmis "Munkbrogreven".

10. juulil 1937, olles 21-aastane, abiellus Ingrid hambaarst Petter Lindströmiga (kellest hiljem sai neurokirurg). 20. septembril 1938 sündis neil tütar Pia Lindström.

Hollywoodi aastad

Pärast tosinaid filme Rootsis sõlmis Ingrid 1939. aastal lepingu Hollywoodi produtsendi David O. Selznickiga. Tema esimeseks etteasteks oli juba varem 1936. aastal Rootsis mängitud filmi "Intermezzo" reproduktsioon. Film oli menukas ning Ingrid sai Hollywoodis populaarseks: teda nimetati isegi "rootslaste kingituseks Hollywoodile". Tema puudusteks jäi algul veel nimi, mis ei sobinud Hollywoodi konteksti, pikk kasv ning väga vähese jumestuse kasutamine rollides.

Pärast kolme edukat filmi Ameerikas mängis ta koos Humphrey Bogartiga 1942. aasta klassikaks saanud filmis "Casablanca", mis jäi Ingridi kuulsaimaks rolliks.

1943. aastal pälvis ta parima naisnäitleja nominatsiooni filmis "For Whom the Bell Tolls" (1943). Aasta hiljem pärjati Ingrid esimese Oscariga kategoorias "parim naisnäitleja" filmi "Gaslight" (1944) eest.

Bergman suri 1982. aastal Londonis 67-aastaselt pärast pikka võitlust rinnavähiga. Tema keha kremeeriti Rootsis. Suur osa tema tuhast puistati merre ja väike osa Stockholmi kalmistule, kus puhkasid tema vanemad.

Huvitavaid fakte

• Üks hübriidroos kannab tema nime.
• Pärast rolli filmis "Arch of Triumph", kus ta pidi suitsetama, sai temast eluaegne suitsetaja.
• Ta rääkis soravalt rootsi, saksa, inglise, itaalia ja prantsuse keelt.
• Ka Ingmar Bergmani viimase abikaasa nimi oli Ingrid Bergman, kuid tegu oli siin käsitletud näitleja Ingrid Bergmani nimekaimuga.

Kirjandus

• Charlotte Chandler, "Ingrid. Ingrid Bergmani elulugu". Tõlkinud Anu Lamp. Kirjastus Pilgrim, Tallinn 2009, 320 lk
• Aleksandra Ziolkowska-Boehm, Ingrid Bergman and her American Relatives, Lanham, MD: Hamilton Books, The Rowman @ Littlefield Publishing Group, 2013, ISBN 978-0-7618-6150-8.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ingrid Bergman

Tsitaadid Vikitsitaatides: Ingrid Bergman

• Ingrid Bergman andmekogus IMDb (inglise)