Jõhvi kihelkond

Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise muinaskihelkonna alale moodustatud kirikukihelkond. Jõhvi kirikukihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1354. aastal.

Piirkonna ajalugu

Jõhvi kirikukihelkonna (Gewi, hiljem Jewe) ala 13. sajandil oli enam-vähem endise Iisaku, Jõhvi ja Mäetaguse valla ala. Osaliselt kuulusid Jõhvi kihelkonda Alajõe, Illuka, Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valla ala. Osa Alajõe, Illuka ja Toila valla alast kuulus Vaivara kihelkonnale (sellel ajal Narva kihelkond), osa Kohtla-Nõmme ja Kohtla valla ala Lüganuse kihelkonnale.

1491. aastal on kirjalikus allikas esmamainitud Jõhvi mõisa, mille omanik oli Narva ordufoogt.

Jõhvi kihelkonna ala oli läänistamata. Kirikukihelkonna tähtsamad asulad olid Jõhvi ja Kurtna ordumõis. Tallinna–Narva sõjatee äärde rajati Edise ja Järve vasallilinnus. Enamik Jõhvi kihelkonna mõisu rajati enne 1558. aastat alanud Liivi sõda.

Liivi sõja ajal peeti kihelkonna maa-alal ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati 1558. aastal alles pärast teist rünnakut. Kihelkond laastati.

1581 vallutasid rootslased Alutaguse kihelkonna. Muutes haldussüsteemi Rootsi omale vastavaks, moodustati Jõhvi ordumõisa baasil Jõhvi lään. 1654 eraldati Jõhvi kihelkonnast selle lõunaosa ja koos Vasknarva foogtkonna maadega moodustati Iisaku kihelkond. 1774. aastal jaotati Iisaku kihelkond uuesti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonna vahel.

Põhjasõja ajal (1700–1721) toimusid uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamised.

Venemaa keisririigi koosseisu kuulus piirkond Eestimaa kubermangu Viru kreisi koosseisu.

1782 asutati Jõhvi postijaam, tänu millele hakkas Jõhvi arenema. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed. 1852 avas pastor Friedrich Ferdinand Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, tegutsedes sellisena 1883. aastani. 1865 korraldati Jõhvi kihelkonna laulupidu.

1866 moodustati Jõhvi kihelkonna alale 27 valda. 1894. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 6 suurt valda, mis püsisid kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

1867 eraldati uuesti Jõhvi kihelkonna lõunaosa ning moodustati uuesti Iisaku kihelkond, kuhu läksid Alajõe^[küsitav]^[viide?], Iisaku ja Illuka valla ala.

Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad muudeti haldusterritooriumiga mitte seotuks.

12. aprillil 1917 viidi mõisamaad valdade haldusalasse.

Jõhvi kihelkonna mõisad

Jõhvi kirikumõis (Pastorat Jewe) , Jõhvi vald
Ahu mõis (Ahu) – Kiikla mõisa karjamõis
Amula mõis (Ammula) – Järve mõisa karjamõis
Apandiku mõis (Apandik) – Kiikla mõisa karjamõis
Atsalama mõis (Aggimal) – rüütlimõis, 19. sajandil muutus Pagari mõisa kõrvalmõisaks
Dubniku mõis (Dubnik) – Illuka mõisa kõrvalmõis, Illuka vald
Edise mõis (Schloß Etz) – rüütlimõis – esmateated aastast 1477, Jõhvi vald
Edivere mõis (Eddifer) – Kurtna mõisa karjamõis
Ereda mõis (Errides) – rüütlimõis, 19. sajandil muutus Pagari mõisa kõrvalmõisaks
Illuka mõis (Illuck) – rüütlimõis – rajatud 1657, Illuka vald
Jõhvi mõis (Gewi, hiljem Jewe) – rüütlimõis – esmateated aastast 1491, Jõhvi vald
Järve mõis (Türpsal) – rüütlimõis – esmateated aastast 1497, Kohtla vald
Kalina mõis (Kallina) – Mäetaguse mõisa kõrvalmõis (poolmõis)
Kauksi mõis – rajati 18. sajandil
Kiikla mõis (Kiekel) – rüütlimõis – esmateated aastast 1694
Kohtla mõis (Kochtel) – rüütlimõis – esmateated aastast 1419, Kohtla-Nõmme vald
Konju mõis (Raustfer) – rüütlimõis, alates 1841 Edise mõisa kõrvalmõis – rajatud 17. sajandi esimesel poolel, Toila vald
Kukruse mõis (Kuckers) – rüütlimõis – esmateated aastast 1453
Kurtna mõis (Kurtna) – rüütlimõis – esmateated aastast 1480, Illuka vald
Mäetaguse mõis (Mehntack) – rüütlimõis – esmateated aastast 1542, Mäetaguse vald
Ohakvere mõis (Ahagfer) – rüütlimõis – eraldati Jõhvi mõisast 1621. aastal, Illuka vald
Ontika mõis (Ontika) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi keskel
Paate mõis (Paatz) – rüütlimõis, Stackelbergide ajal Pagari kõrvalmõis
Pagari mõis (Paggar) – rüütlimõis – rajatud 1640. aastal, Mäetaguse vald
Peeri mõis (Perifer) – rüütlimõis, 19. sajandist Kukruse mõisa kõrvalmõis
Päite mõis (Peuthof) – Narva Jaani kiriku kirikumõis, Sillamäe linn
Pühajõe mõis (Pühhajöggi) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi algul, Toila vald
Rannapungerja mõis (Rannapungern) – Pagari kõrvalmõis
Rutiku mõis (Ruttik) – Kohtla mõisa karjamõis
Sompa mõis (Sompäh) – rüütlimõis – esmateated aastast 1496, Jõhvi vald
Tammiku mõis (Eichenhain) – rüütlimõis – eraldati Jõhvi mõisast aastal 1800, Jõhvi vald
Tarakuse mõis (Tarrakus) – eramõis, aastast 1864 Jõhvi mõisa poolmõis – eraldati Jõhvi mõisast aastal 1863
Toila mõis (Toila) – 1893. aastani rüütlimõis, siis poolmõis – rajati 17. sajandil, Kohtla vald
Vaivina mõis (Sophienhof) – eramõis – 1903. aastani rüütlimõis, eraldatud 1811 Voka mõisast, Toila vald
Voka mõis (Chudleigh) – rüütlimõis – esmateated aastast 1586 Kollota nime all, Toila vald
Võhma mõis (Wõhma) – Kiikla mõisa karjamõis

Jõhvi kihelkonna mõisavallad

Jõhvi kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad

Edise mõisavald (Gemeinde Schloß Etz) – vallas sai 63 peret perenime
Ereda mõisavald (Gemeinde Errides) – vallas sai 53 peret perenime
Illuka mõisavald (Gemeinde Illuck) – vallas sai 56 peret perenime
Jõhvi mõisavald (Gemeinde Jewe) – vallas sai 120 peret perenime
Jõhvi kirikuvald – vallas sai 8 peret perenime
Järve mõisavald (Gemeinde Türpsal) – vallas sai 29 peret perenime
Kalina mõisavald (Gemeinde Kallina) – vallas sai 22 peret perenime
Kiikla mõisavald (Gemeinde Kiekel) – vallas sai 69 peret perenime
Kohtla mõisavald (Gemeinde Kochtel) – vallas sai 75 peret perenime
Konju mõisavald (Gemeinde Raustfer) – vallas sai 31 peret perenime
Kukruse mõisavald (Gemeinde Kuckers) – vallas sai 40 peret perenime
Kurtna mõisavald (Gemeinde Kurtna) – vallas sai 73 peret perenime
Mäetaguse mõisavald (Gemeinde Mehntack) – vallas sai 99 peret perenime
Ohakvere mõisavald (Gemeinde Ahagfer) – vallas sai 43 peret perenime
Ontika mõisavald (Gemeinde Ontika) – vallas sai 34 peret perenime
Pagari mõisavald (Gemeinde Paggar) – vallas sai 165 peret perenime
Peeri mõisavald (Gemeinde Perifer) – vallas sai 30 peret perenime
Päite mõisavald (Gemeinde Peuthof) – vallas sai 39 peret perenime
Pühajõe mõisavald (Gemeinde Pühhajöggi) – vallas sai 36 peret perenime
Sompa mõisavald (Gemeinde Sompäh) – vallas sai 63 peret perenime
Tammiku mõisavald (Gemeinde Eichenhain) – vallas sai 30 peret perenime
Toila mõisavald (Gemeinde Toila) – vallas perenimesid ei pandud
Vaivina mõisavald (Gemeinde Sophienhof) – vallas sai 20 peret perenime
Voka mõisavald (Gemeinde Chudleigh) – vallas sai 70 peret perenime
Võhma mõisavald (Gemeinde Wõhma) –

Hilisema Iisaku kihelkonna mõisavallad

Hilisema Iisaku kihelkonna 19. sajandi algul Jõhvi kihelkonnas moodustatud mõisavallad

Iisaku mõisavald – vallas sai 37 peret perenime
Kauksi mõisavald – vallas sai 56 peret perenime
Pootsiku mõisavald – vallas perenimesid ei pandud
Tärevere mõisavald – vallas sai 85 peret perenime
Tudulinna mõisavald – vallas sai 60 peret perenime

Jõhvi kihelkonna vallad alates 1866

Illuka vald (Illuck)
Jõhvi vald (Gewi, hiljem Jewe)
Järve vald (Türpsal)
Kohtla vald (Kochtel)
Voka vald (Choudleigh)
Iisaku-Kauksi-Potsiku vald (Isaak-Kauks-Potzik) – 1870 nimetati ümber Iisaku vallaks
Kukruse-Peeri vald (Kuckers-Perifer) – 1883 muutusid iseseisvateks valdadeks – 1892 liideti Kukruse Järve vallaga ja Peeri Jõhvi vallaga
Ereda vald (Errides) – liideti 1892 Mäetaguse vallaga
Kiikla vald (Kiekel või Kieckel) – liideti 1892 Mäetaguse vallaga
Kurtna vald (Kurtna) – liideti 1892 Illuka vallaga
Ohakvere vald (Ahagfer) – liideti 1892 Illuka vallaga
Ontika vald (Ontika) – liideti 1892 Järve vallaga
Pagari vald (Paggar) – jagati 1892 aastal Iisaku, Illuka ja Verhneselo valla vahel
Tärivere vald (Terrerfer) – liideti 1892 Iisaku vallaga
Edise vald (Etz) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
Jaama vald, ka Vihtse vald (Wjchtisby) – liideti 1892 Vasknarva vallaga
Jõhvi kirikuvald (Pastorat Jewe) – liideti oletatavasti 1892 Jõhvi vallaga
Sompa vald (Sompäh) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
Tammiku vald (Eichenhain) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
Türsamäe vald (Türsel) – liideti 1892 Vaivara vallaga ja läks Vaivara kihelkonna koosseisu
Mäetaguse vald (Mehntack) – 1894 eraldati endised Ereda ja Kiikla vallad, mis liideti Kohtla vallaga, ning Mäetaguse valla ülejäänud külad jaotati naabervaldade vahel. Mäetaguse vald likvideeriti, kuid loodi sama aasta lõpul uuesti väiksema vallana.

1867 moodustati

Konju vald (Raustfer) – liideti 1892 Voka vallaga
Pühajõe vald (Pühhajöggi) – liideti 1892 Voka vallaga

1883 moodustati

Kukruse vald (Kuckers) – liideti 1892 Järve vallaga
Peeri vald (Perifer) – liideti 1892 Järve vallaga

1891 moodustati

Verhneselo vald (Permesküll) – moodustati endiste Pagari, Ohakvere, Tärivere ja Vaivara kihelkonna Väike-Soldina valdade küladest

1894 moodustati

Mäetaguse vald (Mehntack) – 1913. aastal liideti sellega Väike-Pungerja küla, vald püsis sellisena kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

Kihelkonnakool

Jõhvi kihelkonnakool

Jõhvi kihelkonna kalmistud

Edise mõisa kalmistu
Jõhvi luteri kalmistu
Jõhvi õigeusu kalmistu
Kukruse mõisa kalmistu
Mäetaguse kalmistu
Mäetaguse mõisa kalmistu
Pühajõe kalmistu
Pühajõe kirikuaed
Raudi kalmistu
Tammiku mõisa kalmistu
Sompa mõisa kalmistu
Toila kalmistu
Uhe kalmistu
Voka mõisa kalmistu

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 461–468.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 72–74.
E. Tensmann. Ajalooline rahvatraditsioon Jõhvi kihelkonnas 1931. a. suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2005.