Jaan Järve
Jaan Järve (7. oktoober 1894 Ulila vald, Tartumaa – 14. veebruar 1945 Freudenstadt, Saksamaa) oli Eesti poliitik ja vaimulik.
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 1914–1918 ja 1920–1923. Vahepealsel ajal võttis osa Vabadussõjast. Õppis Berliini Ülikoolis 1922–1923. Cand. theol. 17. septembrist 1923. Ordineeriti pastoriks 25. detsembril 1923.
Oli 1923–1944 Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja[1].
Korraldas spontaanse meeleavalduse Pärnu Endla teatri ees 23. veebruaril 1918, mille rõdult loeti ette Eesti iseseisvuse manifest[2]. Oli (rahvaerakondlasena) Asutava Kogu liige, I Riigikogu liige (sealhulgas 4. jaanuar 1923 – 4. märts 1923 riigikogu II abiesimees), IV Riigikogu liige (kristliku rahvaerakondlasena). 1920–1921 oli Postimehe vastutav ja tegevtoimetaja.
Aastal 1944 siirdus Saksamaale, kus Stuttgardi lähedal Freudenstadti linnas hukkus pommitamisel[3].
Viited
Ajaleheartiklid
- Kirik pole viinapitsi vastu. Vaba Maa, 13. august 1936, nr 182, lk 5.
Välislingid
- Kes kandideerivad veel Tartumaal. Postimees, 16. veebruar 1938, nr. 46, lk. 4.
- 23. veebruar 2012, Tiina Suija ja Esta Järve, Jaan Järve omariikluse hälli juures , parnupostimees.ee