Käbi Laretei

Käbi Laretei
Käbi Laretei 1959.
Sünninimi	Käbi Alma Laretei
Sündinud	14. juuli 1922
Surnud	31. oktoober 2014 (92-aastaselt)
Päritolu	Eesti
Elukutse	pianist, kirjanik

Käbi Alma Laretei (14. juuli 1922 Tartu – 31. oktoober 2014 Stockholm) oli eesti päritolu pianist ja kirjanik.^[1]

Tema isa oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus ja Rootsi Kuningriigis Heinrich Laretei^[2] ning ema Alma Laretei. Käbil oli kaks aastat vanem õde Maimu Laretei.

Muusikaõpinguid alustas Käbi Laretei Tallinnas ja klaveriõpinguid 1936. aastal Aino Kõrbi juures Tallinna Konservatooriumis.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, sõitis Käbi Laretei mõni päev enne seda isa juurde Rootsi^[3]. Käbi isa Heinrich Laretei oli sellel ajal Rootsis Eesti Vabariigi suursaadik. Välismaalasena ei õnnestunud Käbil jätkata õpinguid Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias, mistõttu hakkas ta võtma eratunde. Rootsis õppis Käbi Laretei klaverit Gottfried Booni ja Annie Fischeri käe all ning 1947. aastast kuni 1950. aastate keskpaigani muusikateooriat ja kompositsiooni Eduard Tubina juures.^[4] Edaspidi jätkusid õpingud Šveitsis ja Saksamaal. Käbi klaveriõpetajad olid ka Maria-Luisa Strub-Moresco, Edwin Fischer ja Anna Hirzel-Langenhan.

Käbi Laretei alustas kontserttegevust 1946. aastal ning esines juba 1952. aastal Londonis Wigmore Hallis. Tema karjääri üheks suursaavutuseks loetakse ülesastumist New Yorgis Carnegie Hallis 1965. aastal. Ta esines pika pianistikarjääri jooksul nii Skandinaavias ja Lääne-Euroopas kui ka Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Ta on andnud kontserte ka Washingtonis Valges Majas ja Londoni Royal Festival Hallis ning salvestanud palju plaate (Mozart, Chopin, Debussy, Schumann, Bartók, Rahmaninov, Hindemith, Grieg, Pärt jpt).^[4]

1970. aastail algas Käbi Laretei kirjanikutegevus.

Tunnustus

• 1972 Kuninglik Vasa orden
• 1997 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind^[5]
• 1998 Riigivapi III klassi teenetemärk^[6]
• 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Otsekui tõlkes")

Teosed eesti keeles

• "Peotäis mulda, lapike maad" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. LR 1989, nr 24/26
• "Mineviku heli" (romaan, autori tõlge rootsi keelest). Järelsõna: Agu Sisask. LR 1992, nr 45/48
• "Seal kodus – siin võõrsil; Peotäis mulda, lapike maad; Mineviku heli" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, eessõna: Agu Sisask. Kupar, Tallinn 1995 (raamatus ka Heinrich Laretei kirjutis "Rootsi ei saa jätta tunnustamata faktilist olukorda")
• "Eksiil: intervjuu Urmas Otile; Kellele ma mängin?; Keerised ja jäljed". Tõlge rootsi keelest: Irja Kiisküla ja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 1997
• "Tulbipuu" (jutustus). Rootsi keelest tõlkinud Maimu Evéguoz-Laretei ja Jüri Reinvere. Kunst, Tallinn 1997
• "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast" Tõlge rootsi keelest: Anu Saluäär, Kristi Sinka, Kristiina Tedremaa, autoriseeritud tõlke toimetaja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2002; 2. trükk 2005
• "Keerised & jäljed: kogutud proosa". Toimetajad Anu Saluäär ja Helju Jüssi. SE & JS, Tallinn 2003, 830 lk
• "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" (mälestused; ka Käbi Laretei ja Ingmar Bergmani suhetest). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hille Saluäär. Tänapäev, Tallinn 2005 (kättesaadav ka helikassettidel: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2006)
• "Kuhu kadus kõik see armastus?" (Ingmari kirjad Käbile aastaist 1957–2001. Päevik. Taskukalender). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2008, 216 lk
• "Ludus tonalis. Kirg". Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn 2010. ISBN 978-9949-9027-3-6
• "Okas ja Käbi". Tallinn 2012. ISBN 978-9949-9252-3-0
• "Mahagonipuust tiibklaver". Koostaja Sirje Endre. Tallinn 2015. ISBN 978-9949-9665-1-6

Teoseid rootsi keeles

• "Vem spelar jag för?" (Kellele ma mängin?). 1970
• "En bit jord" (Peotäis mulda, lapike maad). 1976. ISBN 91-0-038505-0
• "Tulpanträdet" (Tulbipuu). Stockholm 1983
• "Virvlar och spår" (Keerised ja jäljed). 1987
• "En förlorad klang". Stockholm 1991. ISBN 91-00475-28-9
• "Såsom i en översättning. Teman med variationer." Stockholm 2004. ISBN 91-0-010410-8
• "Vart tog all denna kärlek vägen?". Stockholm 2009. ISBN 978-91-1-301962-8
• "Toner och passioner = Ludus tonalis". Stockholm 2010. ISBN 978-91-1-302815-6

Isiklikku

Käbi Laretei abiellus 1950. aastal rootsi dirigendi Gunnar Staerniga ja 1955. aastal sündis neil tütar Linda. Nad olid abielus kuni 1959. aastani. Käbi Laretei lõpetas selle abielu Ingmar Bergmani tõttu, kellega ta tutvus 1950. aastate lõpus.

Aastail 1959–1969 oli Käbi Laretei abielus rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmaniga ja neil sündis 1962. aastal poeg Daniel. Käbi Laretei mängib kaadri taga klaverit Ingmar Bergmani filmis "Sügissonaat" ja ta mängis ka abikaasa filmides väiksemaid rolle. Ingmar Bergman ja Käbi jäid lähedasteks sõpradeks kuni Ingmari elu lõpuni.

Viited

Kirjandus

• Hilve Rebane. "Liriodendron tulipifera, tulbipuu. Käbi Lareteist kui kirjanikust" – Keel ja Kirjandus 1990, nr 7, lk 411–418.

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Käbi Laretei

• Ia Remmel, "Vihmapiisad ja kuupaiste" (samanimelise raamatu arvustus) (Sirp 7. 2. 2003, lk. 13)
• Tõnu Õnnepalu, "Käbi, Ingmar, kunst" (raamatu "Otsekui tõlkes" arvustus) (Eesti Päevaleht: Arkaadia, 19. 12. 2005, lk. 12)
• Margit Kilumets, "Suurilmadaam Käbi", Eesti Naine 10. september 2008
• Heili Reinart, Kosmopoliitne eesti tütarlaps Käbi Laretei – pianist, kirjanik ja muusa seadis karjääri alati esikohale, Postimees, 18. juuli 2017