Kõhunääre

Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.^[1]Kõhunäärmel on nii ekso- kui ka endokriinnäärme funktsioon^[2].

Kõhunäärme areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Roomajatel

Madudel

Madude kõhunäärme asend ja kuju võivad varieeruda ka liigiti ja arenguastmeti. Keskmisteks mõõtudeks pakutakse 1,5 x 0,5 cm. Harilikult on pankreas neil ühesagaraline püramiidja kujuga (maoliigil Typlops punctatus pirnjas ja Typlops proximusel kerajas kude. Kõhunääre on ühendatud kaksteistsõrmiksoolega ning asub põrna ja sapipõie juures, maksa sabapoolse osa taga. Pankreasel on nii ekso- kui endokriinnäärme (Langerhansi saared) funktsioonid. Pankreases jagunevad arterioolid kapillaarideks, mis valanduvad veenulitesse.

Kõhunääre aitab reguleerida veresuhkru taset.

Pankreas välissekretoorse näärmena komplekteerib seedeensüüme, mille struktuur sarnaneb mao süljenäärmete eritiste omaga.

Garth Underwood (1967) kirjeldas madude pankreast kokkuvõtvalt järgmiselt. Perekondade silindermadu ja Platyplectrurus ning boalaste (Boidae) sugukonna madude pankreaseharu suundub põrna poole. Mõnede perekonna liivaboa ja Sanzinia ja maoliigi Corallus caninus isenditel on pankreas põrnast selgelt eristunud aga puudub põrnaharu. Perekondadel ahassuumadu, Typhlops, boa ja ülemsugukonda Caenophidia liigitatud madudel paikneb põrn pankrease küljes.^[3] Osadel madudel on kõhunääre põrnaga niivõrd seotud, et kaht elundit nimetatakse põrn-pankreaseks (inglise splenopancreas). Lisaks leidub madusid, kelle sisikonnas on nii toimiv põrn-pankreas kui ka kõhunääre.

Imetajatel

Loomadel

Välisehitus

Pankreas koosneb:^[4]

kõhunäärmekehast (corpus pancreatis), millel eristatakse kahte serva (kraniaalne serv (margo cranialis) ja kaudaalne serv (margo caudalis);

ja kahest kõhunäärmesagarast:

vasakust kõhunäärmesagarast (lobus pancreatis sinister);
paremast kõhunäärmesagarast (lobus pancreatis dexter).

Lisaks võib organil olla kaks viimajuha:

kõhunäärmejuha (ductus pancreaticus);
kõhunäärmelisajuha (ductus pancreaticus accessorius).

Siseehitus

Kõhunääre on kaetud sidekoelise kõhunäärmekihnuga (capsula pancreatis), millele lisanduvad samakoelised septid, need jaotavad organi sagarikeks. Parenhüümisagarikes aga paiknevad hajusalt, juhadeta rakkudest koosnevad, tiheda kapillaarvõrgustikuga (lümfisooned puuduvad) kõhunäärmesaared (insulae pancreaticae), mille läbimõõt loomadel on 0,1–0,2 mm.

Inimestel

Inimesel saab kõhunäärme areng alguse 4. rasedusnädalal kahest primitiivse kaksteistsõrmiku endodermaalse epiteeli väljasopistisest: ventraalne väljasopistis on seoses areneva ühissapijuha ja dorsaalne primitiivse kaksteistsõrmiku vastaspoolega. Kaks väljasopistist, ventraalne ja dorsaalne, ühinevad enamikul inimestel (90%) pärast 10. rasedusnädalat. Loote arengu 3. kuust alates on pankreases võimalik tuvastada Langerhansi saarekeste rakke.^[5]

Inimese kõhunääre asetseb eestvaates mao taga, ulatudes vasakult peenema osaga ehk sabaosaga põrnani, paremal aga ülemise osaga kaksteistsõrmiksoole moodustatud silmusesse. Kõhunääret läbiv kõhunäärmejuha suubub sapipõiejuhaga ühise suudme kaudu kaksteistsõrmiksoolde.

Arteriaalne vereringe

Kõhunäärmepea piirkonda varustab arteriaalse verega mao-kaksteistsõrmiku arter, kõhunäärmekeha ja -saba piirkonda aga põrnaarter.^[5]

Venoosne vereringe

Venoosne veri suubub kõhunäärmekeha ja -saba osas põrnaveeni ja kõhunäärmepea piirkonnas ülemisse mesenteriaalveeni.^[5]

Lümfiringe

Veresooni saadavad vastavad lümfisooned, millest enamik suubub põrnaarteri ümbruses paiknevatesse lümfisõlmedesse. Erandiks on kõhunäärmepea lümfiringe, see suubub kõhunäärmetagustesse kõhunäärme-kaksteistsõrmiku lümfisõlmedesse.^[5]

Närvistus

Sarnaselt mao, sapipõie kihtidel paiknevad sisemise närvisüsteemi närvipõimikud ka kõhunäärmes.

Neuronid saadavad närviimpulsse mööda aksoneid ja märklaud-elundite tarvis sünteesitud neuropeptiide eritatakse nii parakriinselt kui autokriinselt.

Vastavaid artereid saadavad nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närvikiud.^[5]

Mikroskoopiline ehitus

Pankrease välissekretoorne osa koosneb atsinusest ja nendevahelisest ruumist.

Talitlus ja eritised

Kõhunäärmemahl ehk pankreasemahl ehk pankreasenõre on pankrease eksokriinse ehk välissekretoorse osa eritis, mis koosneb mitmetest toitaineid lõhustavatest seedeensüümidest: trüpsiin, kümotrüpsiin, amülaas, lipaas, fosfolipaasid, proteaasid aga ka ensüümiinhibiitorid jpt. Pankreasenõre eritumist reguleerivad humoraalselt kaksteistsõrmiksooles sünteesitavad sekretiin ja pankreosümiin. Ööpäevas eritub 0,5–2 liitrit aluselist (pH 8,0) pankreasenõret.

Kõhunäärme endokriinne osa ehk Langerhansi saared komplekteerivad ja eritavad vereringesse mitmeid hormoone, mille koostis, struktuur ning funktsioonid on erinevad, nagu insuliin ja glükagoon, nii näiteks muudavad skeletilihased ja ka maks insuliini toimel veresuhkru glükogeeniks, maksas talletatud glükogeen muudetakse glükagooni toimel veresuhkruks.

Langerhansi saarte rakutüübid

α-rakud komplekteerivad glükagooni
β-rakud komplekteerivad insuliini ja amüliini
δ-rakud komplekteerivad somatostatiini
PP-rakud (γ-rakud) komplekteerivad kõhunäärme polüpeptiidi
ε-rakud komplekteerivad greliini.

β-rakkudel on rakumudelites tuvastatud ensüümid (TH, DOPA, MAO ja VMAT-2), mis osalevad dopamiini sünteesil, metabolismil ja hoiustamisel. Loetakse, et kõhunäärmes võib toimuda lokaalne dopamiini süntees, kuna nimetatud rakud ekspreseerivad ka D2,D3 ja D4 dopamiiniretseptoreid. Dopamiini toimed β-rakkudes pole selged arvatakse, et neurotransmitteri dopamiini tõstab apoptoosi.^[6]

Haiguslikud seisundid

Eesti Haigekassa kaudu rakendatav rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioon RHK-10 (2013) klassifitseerib mitmeid pankreasega seotud haiguslikke seisundeid. RHK-10 klassifikatsioon

Jaotis	Kood	Diagnoos
Jaotis	E16	Pankrease sisesekretsiooni muud häired
Jaotis	K85	Pankrease- e kõhunäärmeabstsess
Alamjaotis	E16.3	Pankrease endokriinrakkude hüperplaasia glükagooni liigsusega
Alamjaotis	E16.8	Pankrease polüpeptiidi suurenenud sekretsioon endokriinsest pankreasest
Alamjaotis	E16.9	Pankrease sisesekretsiooni täpsustamata häire
Alamjaotis	E89.1	Pankrease eemalduse järgne hüperglükeemia
Alamjaotis	E86.2	Pankrease- e kõhunäärmetsüst
Alamjaotis	E86.3	Pankrease pseudo- e ebatsüst
Alamjaotis	E86.8	Pankreaseatroofia
Alamjaotis	E86.8	Pankreasefibroos
Alamjaotis	E86.8	Pankreasekivi
Alamjaotis	E86.8	Pankreasetsirroos
Alamjaotis	E86.8	Pankreaseinfantilism
Alamjaotis	E86.8	Pankreasenekroos, aseptiline
Alamjaotis	E86.8	Pankrease steatonekroos
Alamjaotis	E86.8	Pankreasenekroos, teisiti täpsustamata
Alamjaotis	E90.3	Pankreasestea[to]rröa
Alamjaotis	ES36.2	Pankreasevigastus
Alamjaotis	T86.8	Pankrease transplantaadi puudulikkus ja hülgamine

Kõhunäärme teatavad kaasasündinud, aga ka omandatud talitlushäired põhjustavad mitut tüüpi suhkurtõbe.

Kõhunäärmevähk

Pikemalt artiklis Kõhunäärmevähk

Inimestel esineb ka kõhunäärme pahaloomulisi kasvajaid.

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Pikemalt artiklis Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Inimestel esineb ka kõhunäärme endokriinseid kasvajaid.

Ajaloolist

Pankrease tunnistamine ja kirjeldamine Lääne tsivilisatsioonis sai alguse arvatavasti Kreeka anatoomi jakirurgi Herophiluse kaudu (335–280 ekr);
Pankreaseks olevat selle elundi nimetanud Kreeka anatoom ja arst Rufus of Ephesus (98–117 AD), kelle anatoomiliste uuringute keskmes olid nii tüümus, süda kui ka pankreas.

Nimi

Pankreas on tuletatud (kreeka πᾶν (all, whole) 'kõik, kogu' ja κρέας (flesh) 'liha')^[7].T
Soome keeles kõhunäärme nimetus on "haima". Selle sõna etümoloogia on tundmatu ega seda ei ole ka tabatud teistes soome-ugri keeltes. Algselt haimaga on tähendatud lehma libedikut.

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik", 386:2004.
↑ Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 118, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
↑ Manju Yadav, Reptilian Endocrinology, Encyclopedia of Endocrinology, lk 129 – 131, 2008, Discovery Publishing House PVT, ISBN 978 81 8356 273 7, Google'i raamatu veebiversioon (10.02.2014) (inglise keeles)
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus,lk 203–205 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 "Gastroenteroloogia", toimetanud Vello Salupere, keeletoimetaja Elna Martson, tõlkijad Ülle Toots, Katrin Luts, Ülle Uustalu, lk 400 – 424, 2003, AS Medicina, ISBN 998582945X
↑ Maria Jose Garcia Barrado , Maria Carmen Iglesias Osma, Enrique J. Blanco jt, Dopamine Modulates Insulin Release and Is Involved in the Survival of Rat Pancreatic Beta Cells, 17. aprill 2015, http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0123197, [2017, veebruar 15]
↑ Harper, Douglas. "Pancreas". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 4.04.2007.