Kaiavere mõis

Kaiavere mõisa moonakamaja varemed 2018. aastal

Kaiavere mõis (saksa keeles Kayafer) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Jõgeva maakonda.

Ajalugu

Esmateated Kaiaverest pärinevad 1417. aastast, mil Otto von Uexküll pärandas mõisa Tartu tsistertslaste nunnakloostrile. 1512. aastal andis Tartu piiskop Gerhard Schrove selle lääniks vendadele Johann ja Heinrich Luggenhusenile. Hiljem oli see Wrangellide omandis ning 1682. aastal redutseeriti. Edaspidi kuulus mõis von Rothausenitele, Rosenitele, Stackelbergidele, Nolckenitele, Knorringitele, Richteritele, Löwensternidele ja viimasena parun Alexander von Tiesenhausenile.[1]

Mõisaansambel

Kaiavere mõisa park 2018. aastal

Härrastemaja on hävinud, pargis on säilinud moonakatemaja varemed ja mõned kõrvalhooned.[1]

Karjamõisad

Kaiavere karjamõisad olid Kadrina, Lilu ja Pataste.[1]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Särg, Alo. Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2012, lk 29-31.

Kirjandus

  • Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 114-5.
  • Särg, Alo. Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2012.
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 277 [1].

Välislingid

  • Kaiavere mõisa valitsejamaja Kultuurimälestiste riiklikus registris
Maarja-Magdaleena kihelkond

Kirik: Maarja-Magdaleena
Pastoraat: Maarja-Magdaleena kirikumõis
Peamõisad: Jõe mõis | Kaiavere mõis | Kudina mõis | Saare mõis | Vara mõis
Kõrvalmõisad: Alajõe mõis | Kaarli mõis | Kuusiku mõis | Vanamõisa mõis | Ätte mõis
Karjamõisad: Kadrina mõis | Kose mõis | Lilu mõis | Mäkaste mõis | Nigula mõis | Pataste mõis | Rahivere mõis | Toolamaa mõis