Kaksikhammas

Kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Sammaltaimed Bryophyta
Klass Lehtsamblad Bryopsida
Selts Kaksikhambalaadsed Dicranales
Sugukond Kaksikhambalised Dicranaceae Schimp.
Perekond Kaksikhammas Dicranum Hedw.
Hedw.

Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond. Euroopas on teada 29 liiki kaksikhambaid, Eestis esineb neist 14 liiki.[1]

Levila

Kaksikhambad esinevad peamiselt põhjapoolkera okasmetsavööndis, aga ka arktikavööndis ning kõrgmägedes. Troopilises ja subtroopilises vööndis on leitud kaksikhamba perekonna liike vaid kõrgmägedest. Lõunapoolkeral esineb kaksikhamba perekonna asemel samasse sugukonda kuuluv väliselt sarnane perekond Dicranoloma.[2]

Ehitus

Perekond kaksikhamba liigid on püstiste või tõusvate väheharunenud vartega, 1–15 cm kõrgused samblad, mis kasvavad hõre- kuni tihemuruselt või padjanditena.

Vars

Lihtsad või väheharunenud varred on vähemalt alaosas, vahel ka võsu tipuni kaetud tiheda valkja kuni roostepruuni risoidvildiga.

Leht

Lehed on lantsetja või munaja alaosaga ning enamasti ühtlaselt aheneva tipuosaga. Lehetipud on teravad, harvem tömbid. Leheservad siledad või ülemises osas saagjad. Leherood on varieeruva laiuse ja pikkusega. Rool võib lehe alaküljel esineda näsad või hambakesed.

Lehelaba alusel esineb mitmekihiliselt asetsevaid või värvunud tiivakrakke.

Leheroo ja tiivakute vahel esineb grupp ovaalseid hüaliinseid või värvunud rakke, mis hiljem lagunevad.

Paljunemine

Kaksikhambad on valdavalt kahekojalised taimed. Ühest periheetsist võib areneda 1–5 sprofüüti. Eoskupart kandvad harjased on pikad. Eoskuprad on silinderjad, enamasti kaldu ja kõverdunud. Eoskupra kaas on pika terava või kõverdunud nokaga, tanu kapuutsjas. Suuääris kahekordse hammastereaga. Eosed peenenäsalised, läbimõõduga 12–29 µm.

Osa kaksikhambaid levib ka murduvate lehe- või võsutippude, või sigioksakeste abil.[3]

Kaksikhambad Eestis

Dicranum bergeri Blandow

 Pikemalt artiklis raba-kaksikhammas

Dicranum bonjeanii De Not.

 Pikemalt artiklis soo-kaksikhammas

Dicranum brevifolium (Lindb.) Lindb.

 Pikemalt artiklis keerd-kaksikhammas

Dicranum drummondii Müll. Hal.

 Pikemalt artiklis Drummondi kaksikhammas

Dicranum flagellare Hedw.

 Pikemalt artiklis kännu-kaksikhammas

Dicranum flexicaule Brid.

 Pikemalt artiklis kamm-kaksikhammas

Dicranum fuscescens Sm.

 Pikemalt artiklis madal kaksikhammas

Dicranum leioneuron Kindb.

 Pikemalt artiklis ümaralehine kaksikhammas

Dicranum majus Sm.

 Pikemalt artiklis suur kaksikhammas

Dicranum montanum Hedw.

 Pikemalt artiklis kase-kaksikhammas

Dicranum polysetum Sw. ex anon.

 Pikemalt artiklis lainjas kaksikhammas

Dicranum scoparium Hedw.

 Pikemalt artiklis harilik kaksikhammas

Dicranum spurium Hedw.

 Pikemalt artiklis nõmme-kaksikhammas

Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb.

 Pikemalt artiklis roheline kaksikhammas

Vaata ka

Viited

  1. Eesti eElurikkus[alaline kõdulink]15.10.2013
  2. Elsa Nyholm. Illustrated Flora of Nordic Mosses. 1986. lk 48
  3. Nele Ingerpuu. Kai Vellak. Eesti sammalde määraja. Tartu: EPMÜ ZBI Eesti Loodusfoto. 1998. lk 113–117