Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Kambrium vastab ajavahemikule 541–485,4^[1] miljonit aastat tagasi.

Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.

Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud.

Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamus on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil.

Fauna

Kambriumi kihtidest on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, lukuta käsijalgseid, trilobiite, foraminifeere ja akritarhe. Nende kompleksid on aluseks setendite stratigraafilisel liigestamisel. Kambriumis hakkas setete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne tegur.

• 
  †Micromitra undosa. Käsijalgsed ehk brahhiopoodid olid üksikult elavad selgrootud loomad, kes kinnitusid jala abil merepõhjale või kaevusid mudasse.
• 
  †Hazelia palmata. Käsnad on kõige primitiivsema ehitusega liikumatu eluviisiga hulkraksed loomad.
• 
  †Halkieria. Tänapäevase nälkja taoline põhjaloom, kellel olid kummaski keha otsas tillukesed karbipoolet meenutavad kojad.
• 
  †Stromatocystites balticus. Osad okasnahksed olid merepõhjale kinnitunud meritähelaadsed selgrootud loomad.
• 
  †Hydrocephalus. Trilobiidid olid ürgsed lülijalgsed loomad, kelle keha kattis selja poolt tugev välisskelett; paljudel liikidel olid hästiarenenud liitsilmad.
• 
  †Scenella discinoides. Lubikojaga ürgmollusk, kes meenutab oma väljanägemiselt tänapäevaseid merikarpe.

Eesti

Kambriumi ajastul (570–480 miljonit aastat tagasi) ujutas Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega mereline veekogu, mille piirjooned muutusid korduvalt. Nii nagu vendile (Ediacara) on Eestis ka kambriumile iseloomulikud terrigeensed setted, kuid erinevalt vendist on neis vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid. Selle põhjus on, et aluskorrakivimid, mis vendis olid kulutusmaterjali allikas, olid kambriumis setetega enamasti kaetud.

Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi, Lükati aleuroliidi ja savi vahelduvate kihtidega kompleks ning Tiskre hele aleuroliit. Kambriumi ladestu tähtsus seisneb tema savides, mida kasutatakse telliste, drenaažitorude ja tsemendi tootmiseks. Lontova veepidemel asuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest ammutatakse kvaliteetset põhjavett ning Häädemeestel ja Värskas ka mineraalvett.

Vaata ka

• Geokronoloogiline skaala
• Eesti geoloogiline ehitus
• Eesti kronostratigraafiline skaala
• Kambriumi plahvatus

Viited

Kirjandus

• Jeffrey S. Levinton, "Genetics, Paleontology, and Macroevolution"; CAMBRIDGE UNIVERSITY PRESS, Peatükk 8, Kambriumi plahvatus, 2nd ed, ISBN 978-0521005500, [1]
• Tianchen He, Maoyan Zhu, Benjamin J. W. Mills, Peter M. Wynn, Andrey Yu. Zhuravlev, Rosalie Tostevin, Philip A. E. Pogge von Strandmann, Aihua Yang, Simon W. Poulton, Graham A. Shields, Possible links between extreme oxygen perturbations and the Cambrian radiation of animals, Nature Geoscience (2019)