Kiiking

Kiiking on Eestis leiutatud ja arendatud meelelahutuslik spordiala, kus inimene paneb kiige järjest suureneva amplituudiga võnkuma, kuni nad teevad ringi ümber võlli. Kiiking algab siis, kui jalad on kõrgemal kui pea – kuni sinnamaani on tegemist kiikumisega. Kiikingus on kindel kükitamistehnika, mis erineb tavakiikumise võtetest. Kiiking on turvaline – käed ja jalad kinnitatakse spetsiaalsete rihmadega.

Kiikingut reguleerib nii Eestis kui ka maailmas Eesti Kiikinguliit.

Kiikingu ajalugu

Esimese kiikingukiige lõi Pärnu mees Ado Kosk 1993. aastal. Esimene tänapäevane kiikingukiik, mis oli reguleeritavate aistega, loodi 1996. aastal. 1997. aastal hakkas Ado Kosk mõõtma, kui pikkade aistega kiigel on inimesed võimelised üle võlli kiikuma. Nii sündiski spordiala.

Kiikingukiikede liigid

Praeguseks on loodud kolm erinevat kiikingukiige mudelit:

KIKI1 – aisapikkus 3–4 m
KIKI2 – aisapikkus 4–6 m
KIKI3 – aisapikkus 6–8 m

Kiikingurekordid

Eesti kiikingurekordi üldedetabelit juhivad Helga Ehrenbusch (5,95 m)^[1] ja Sven Saarpere (7,38 m, 2018).^[2]^[3]

Guinnessi rekordid

Kiikingu tulemused on jõudnud ka Guinnessi rekordite raamatutesse. Sellega sai viimati hakkama Sven Saarpere 25. augustil 2018 7.38m aistega^[4].

Eelmised Guinnessi rekordid:

7,15 - Kaspar Taimsoo (16. september 2015)
7,10 – Ants Tamme (16. september 2015)
7,02 – Andrus Aasamäe (21. august 2004)

Vaata ka

Spordialade loend

Viited

↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17.07.2018. Vaadatud 17.07.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ https://www.kiiking.ee/voistlused/edetabelid/
↑ https://parnu.postimees.ee/5448425/parnakas-pustitas-maailmarekordi
↑ "Kaspar Taimsoo võttis kiikingu maailmarekordi oma nimele" ERR Sport, 17. september 2015