Lõuna-Kaukaasia
Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani. Oli suurema osa 19.–20. sajandist Venemaa (ja Nõukogude Liidu) võimu all.
Piirkond on keeleliselt, rahvuslikult ja religioosselt väga kireva koosseisuga. Teda võib lugeda täielikult või osaliselt kuuluvaks Lähis-Itta (aluseks ajalugu), Aasiasse (loodusgeograafia), SRÜ-sse (ajalugu, poliitika) või Euroopasse (poliitika, religioon, kultuur).
Suur-Kaukasusest põhja poole jääv Kaukaasia osa kannab nime Põhja-Kaukaasia (ka Ees-Kaukaasia).
Loodus
Pinnamood
Taga-Kaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas Kura-Araksi madalik ning lõunasse jääb Väike-Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa.
Loodusressursid
- Nafta
Ajalugu
- Gruusia ajalugu
- Armeenia ajalugu
- Aserbaidžaani ajalugu
Taga-Kaukaasia 1917–1918
Taga-Kaukaasia Komissariaat
Taga-Kaukaasia Komissariaadi moodustasid novembris 1917 Gruusia esseerid ja menševikud, Armeenia dašnakid ning Aserbaidžaani mussavatistid.
Komissariaadi esimees oli 28. novembrist 1917 kuni 26. märtsini 1918 Е. P. Gegetškori.
Taga-Kaukaasia Seim
23. veebruar 1918 avatakse Thbilisis Taga-Kaukaasia Seim. Selle esimees oli 8. juunini 1918 Nikoloz Tšheidze.
Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik
President oli Nikoloz Tšheidze.
Vabariik lagunes, kui Gruusia ja tema järel ka Aserbaidžaan ja Armeenia kuulutasid end iseseisvaks.
- 26. mai 1918: Gruusia kuulutatakse iseseisvaks
- 28. mai 1918: Armeenia kuulutatakse iseseisvaks
- 28. mai 1918: Aserbaidžaan kuulutatakse iseseisvaks
Taga-Kaukaasia Föderatsioon
Taga-Kaukaasia Föderatsiooni kohta (1922–1936 Nõukogude Liidus) vaata artiklit Taga-Kaukaasia SFNV.
