Löwenwolde
Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Ajalugu
1299. aastal kinkis Tartu piiskop Bernhard Johann von Levenwoldele Hackus, Kukulin ja Lettikülla nimelised külad Vanal-Liivimaal.[1][2]
24. oktoobril (4. novembril) 1726 said Venemaa keisrinna Katariina I käsuga, vabahärra Gerhard Johann von Löwenwolde (surnud 1723) pojad, kammerhärra Reinhold Gustav, brigadir Karl Gustav ja Friedrich Casimir Vene krahvitiitli, kuid kuna neil puudusid järglased, siis suguvõsaliin katkes.
25. novembril 1730 (diplom 18. juunil 1740) sai ratsaväekindral Friedrich Casimir von Löwenwolde (1692–1769) riigikrahvi tiitli.
1747. aastal immatrikuleeriti Liivimaa rüütelkonda aadli- ja vabahärrade suguvõsa (Nr.37) ja krahvisuguvõsa (Nr.36).[3]
1854 Vene tunnustus parunitiitlile.[4]
Suguvõsa liikmeid
- Johann von Löwenwolde (tapetud 1238 Otepääl),
- Vabahärra Gerhard Johann von Löwenwolde (surnud 1723), Rootsi sõjaväelane, aastast 1710 Peeter I kindral-volinik Eestimaal ja Liivimaal, Malla mõisnik.
- Krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde (1693–1758), Vene riigitegelane ja õukondlane, Maardu mõisnik, süüdistati riigireetmises ning saadeti igavesele asumisele Solikamskisse, kus ka suri (vene Густав Рейнгольд Левенвольде)
- Krahv Karl Gustav von Löwenwolde (enne 1686–1735; ru), Venemaa riigitegelane, õukondlane, sõjaväelane ja diplomaat, Räpina mõisnik
- Krahv Friedrich Casimir von Löwenwolde (1692–1769; pl), Venemaa ja Saksa-Rooma keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane (ratsaväekindral)
- Adam Friedrich von Löwenwolde, Räpina mõisnik (alates 1766)
- Johann Gustav von Löwenwolde (1733–1791), Räpina mõisnik (1787–91)[5]
- Karl Magnus von Löwenwolde
- Karl von Löwenwolde (1779–1812), sõjaväelane (Карл Карлович Левенвольде)
- Casimir von Löwenwolde (1780–1805), sõjaväelane (Казимир Карлович Левенвольде)
- Friedrich Johann von Löwenwolde (1776–1832), Liivimaa maamarssal 1827–30 (Фридрих Иоганн Густавович Левенвольде)
Löwenwolde suguvõsa mõisavaldused
- Eestimaa:
- Koitjärve (Koitjerw) (1727−1729), Kostivere (Kostifer), Maardu (Maart) (1727−1729), Malla (Malla) (1513−1580ndad ja XVIII sajandi algus), Pada (Paddas) (u 1550−XVII sajandi 1. pool), Selja (Selgs) (1720ndad−1730ndad), Väike-Rõude (Klein-Ruhde) (1608−1680ndad pärus-, 1680ndad-1690ndad rendivaldus)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Liivimaa läti distrikt:
Viited
- ↑ August Wilhelm Hupel: "Materialien zu einer liefländischen Adelsgeschichte, nach der bey der letzten Matrikul-Commission angenommenen Ordnung. Nebst andern kürzern Aufsätzen etc.". Der Nordische Miscellaneen, Volumes 15–17, Riga: Hartnoch, 1788, lk.301–305; teavik Löwenwolde E-kataloogis ESTER
- ↑ Friedrich Georg von Bunge: Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten. III Band. I. Nachträge zu den zwei ersten Bänden II. Fortsetzung 1368–1393 (No 1237-1633), Reval: Kluge und Ströhm (Dorpat: Laakmann) 1857, lk.41
- ↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, vapp
- ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: von Löwenwolde
- ↑ THE NATIONAL LIBRARY OF LATVIA[alaline kõdulink]
Kirjandus
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
- Die Familie Löwenwolde. − Das Inland. Nr 19. 12. Mai 1858. Veerg 305-312; Nr 20. 19. Mai 1858. Veerg 325-330 (Fortsetzung); Nr 22. 2. Juni 1858. Veerg 353-360 (Schluss) [1].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 606-611 [2].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 40-41.
- Лобанов-Ростовский, Алексей. Русская родословная книга. Томь первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 305-308 [3].
Välislingid
- Löwenwolde suguvõsa genealoogia (inglise keeles)
