Laupa mõis

Laupa mõis (saksa keeles Laupa) oli rüütlimõis Järvamaal Türi kihelkonnas.

Ajalugu

Laupa mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele (von Fersen a. d. H. Laupa) kuulus Laupa mõis aastani 1849.

Mõisahooned

Viimasteks omanikeks oli perekond Taube, kes lasi ka ehitada 1905. aastal mahapõletatud hoone asemele praeguse esindusliku uusbarokse mõisahoone. 1913. aastal valminud hoone arhitekt oli Jacques Rosenbaum. Hoonet iseloomustavad mansardkatused, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised terrassid ja ülikülluslik stukkdekoor.

Mõis asub Pärnu jõe kaldal, ümbritsetuna ilusast pargist. Mõisa juurde kuulub viinavabrik, valitsejamaja, kuivati, tall ja kelder. Peahoone ja eelnimetatud on kultuurimälestised. Lisaks on park looduskaitse all.

Aastast 1922 tegutseb mõisahoones Laupa Põhikool.^[1]

Nüüdisajal jääb Laupa mõis Järva maakonda Türi valla territooriumile.

• 
  Peahoone
• 
  Peahoone
• 
  Tall
• 
  Kuivati
• 
  Kelder
• 
  Laupa mõis (1914)

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Laupa mõis

• Laupa mõis. Inventariseerimine. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
• Laupa mõis Eesti mõisaportaalis
• Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Laupa mõis (Türi khk)

Türi kihelkond

Kirik: Türi kirik
Mõisad: Hundisaare mõis | Kirna mõis | Kolu mõis | Kärevere mõis | Kõltsi mõis | Laupa mõis | Liivamäe mõis | Lokuta mõis | Mäeküla mõis | Nehatu mõis | Oisu mõis | Pakasmäe mõis | Piiumetsa mõis | Poaka mõis | Päri mõis | Reopalu mõis | Rikassaare mõis | Roovere mõis | Röa mõis | Siugumetsa mõis | Särevere mõis | Taikse mõis | Tedre mõis | Tori mõis | Türi mõis | Türi kirikumõis | Türi-Alliku mõis | Vahastu mõis | Varmassaare mõis | Vissuvere mõis | Väätsa mõis | Ülejõe mõis