Leopoldina

Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina – Rahvuslik Teaduste Akadeemia (saksa keeles Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina – Nationale Akademie der Wissenschaften) on Saksamaa teaduste akadeemia.

Leopoldina on mittetulundusühing, mida finantseerivad Saksamaa valitsus ja Saksi-Anhalti liidumaa valitsus. 2008. aastal sai Leopoldina Saksamaa esimeseks rahvuslikuks teadusakadeemiaks.

Leopoldina on Saksamaa vanim loodusuurijaid ühendav teadusühing, mis asutati 1652. aastal Schweinfurtis Baieris esialgse nimega Academia Naturae Curiosorum. 1687. aastal kinnitas Saksa-Rooma keiser Leopold I akadeemia Püha Rooma riigi akadeemiaks (ametliku nimega Sacri Romani Imperii Academia Caesareo-Leopoldina Naturae Curiosorum). Karl VI valitsemise ajal sai akadeemia 1712. aastal ametlikuks nimeks Kaiserlich Leopoldinisch-Carolinische Akademie der Naturforscher ja Franz I valitsemise ajal (keiser 1745–1765) sai ametlikuks nimeks Academiae Caesareae Leopoldino-Franciscanae Naturae Curiosorum. Ajapikku tuli käibele tänapäeval laialt pruugitav akadeemia nime mugandatud lühivorm Leopoldina.

1878. aastast asub akadeemia püsivalt Halles Saksi-Anhaltis (varem sõltus akadeemia asupaik presidendi elukohast)^[1]. 1930. aastatel, natsirežiimi ajal, heideti akadeemiast välja paljud juudi soost liikmed^[1]. Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa Demokraatlikus Vabariigis säilitas Leopoldina suhtelise sõltumatuse. Leopoldina on 1994. aastal asutatud Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige.

Liikmeskond

Akadeemia liikmeskonda on kuulunud teiste seas ka Johann Wolfgang von Goethe, Charles Darwin, Max Planck, Marie Curie, Albert Einstein, Ernest Rutherford, Nikolai Vavilov. 1789. aastal valis akadeemia oma liikmeskonda esimese naise – Keiserliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia direktori Jekaterina Daškova.^[2]^[1]

Tänapäeval on Leopoldina Saksamaa suurim akadeemia, liikmeid oli seisuga 1. jaanuar 2019 1602 inimest, kokku enam kui 30 riigist. Kolm neljandikku liikmete arvust on saksakeelsetest riikidest (Saksamaa, Austria ja Šveits). Liikmeskonda kuulus 2014. aasta alguse seisuga 169 Nobeli auhinna laureaati.

Leopoldina liige Eesti juurtega Rootsi paleogeneetik Svante Pääbo

Eestiga seotud akadeemia liikmed

1886 – Alexander Anton Rosenberg (1839–1926), auliige 1925, olnud Tartu veterinaarinstituudi professor
1926 – Otto Küstner (1849–1931), auliige 1928, olnud Tartu ülikooli professor
1927 – Aleksander Paldrok, arstiteadlane (dermatoloog)
1932 – Wilhelm Ostwald (1853–1932), auliige 1932, Tartu ülikooli lõpetanud nobelist
2001 – Svante Pääbo, eesti juurtega paleogeneetik

Akadeemia tunnustus

Akadeemia auliikmeks valimine

Leopoldina kõrgeim tunnustus oma liikmetele on akadeemia auliikmeks valimine. 2018. aasta seisuga on aastatel 1922–2018 kokku valitud 68 auliiget, seejuures 21. sajandil vaid neli persooni.^[3]

Auliikmeid

1925 – Alexander Anton Rosenberg (1839–1926), baltisaksa morfoloog
1928 – Otto Küstner (1849–1931), günekoloog, töötanud varem Tartu Ülikooli professorina
1932 – David Hilbert (1862–1943), matemaatik
1932 – Wilhelm Ostwald (1853–1932), keemik, nobelist, Tartu Ülikooli vilistlane
1932 – Ernest Rutherford (1871–1937), füüsik, nobelist
1935 – Ivan Pavlov (1849–1936), füsioloog, nobelist
1935 – Sven Hedin (1865–1952), geograaf
1941 – Max Planck (1858–1947), füüsik, nobelist
1943 – Hans von Euler-Chelpin (1873–1964), biokeemik, nobelist
1943 – Paul Walden (1863–1957), keemik
1954 – Otto Schlüter (1872–1959), geograaf
1956 – Otto Hahn (1879–1968), keemik, nobelist
1956 – Otto Warburg (1883–1970), biokeemik, nobelist
1958 – Max Born (1882–1970), füüsik, nobelist
1958 – James Franck (1882–1964), füüsik, nobelist
1967 – Werner Heisenberg (1901–1976), füüsik, nobelist
1969 – Hans Adolf Krebs (1900–1981), biokeemik, nobelist
1969 – Fritz Albert Lipmann (1899–1986), biokeemik, nobelist
1970 – Pjotr Kapitsa (1894–1984), füüsik, nobelist
1973 – Jan Hendrik Oort (1900–1992), astronoom
1987 – Eugen Seibold (1918–2013), meregeoloog
1992 – Carl Friedrich von Weizsäcker (1912–2007), füüsik
2002 – Gottfried Geiler (1927–2018), patoloog, endine Leopoldina asepresident
2005 – Joachim-Hermann Scharf (1921–2014), anatoom
2010 – Volker ter Meulen (1933–), mikrobioloog, endine Leopoldina president
2014 – Paul Crutzen (1933–), keemik, nobelist

Medalid ja muud autasud

Cotheniuse medal (antakse välja 1792. aastast)
Carusi medal (antakse välja 1896. aastast)
Schleideni medal (antakse välja 1955. aastast botaanik Matthias Jacob Schleideni auks)
Darwini rinnamärk (antud välja vaid kahel korral – 1959. ja 2009. aastal)
Gregori Mendeli medal (antakse välja 1965. aastast)
Georg Uschmanni teadusajalooauhind (antakse välja 1999. aastast)