Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts

Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts (saksa keeles Livländischer Verein zur Förderung der Landwirtschaft und des Gewerbefleisses, vene keeles Лифляндское общество поощрения сельского хозяйства и промышленности), 1931−1940 Liivimaa Põllutöö ja Tööstuse Edendamise Selts oli aastatel 1844−1940 Liivimaal ja Eestis tegutsenud selts.

LPTESi asutamist taotlesid LÜÖS president, Liivimaa maanõunik parun Karl Christer Bruiningk, maanõunikud krahv Reinhold von Stackelberg (1797–1869) ja Alexander von Oettingen, kreisisaadik Dr. August von Sivers (1796–1868) ja dr Friedrich Robert Faehlmann, asutamise kinnitas Venemaa keiser 8. augustil 1844. aastal[1].

Eesmärgid

Seltsi taotluseks oli uurida põllumajanduse ja tööstuse arengut ning statistikat, samuti publitseerida põllumajandusalaseid väljaandeid, levitada leiutisi ja uuendusi, korraldada erialaseid näitusi ning koolitada spetsialiste. Eesmärgiks seati veel mitmesuguste toodete soodushinnaga müük, preemiate väljaandmine ja meteoroloogiliste andmete kogumine.[2]

Juhatus

Seltsi tegevust juhtis juhatus, kuhu kuulusid president, viitsepresident, sekretär, varahoidja ja neli tegevliiget.[2]. LPTESi esimene president oli Liivimaa maanõunik parun Karl Christer Bruiningk (1781–1848).

Liikmeskond

Erinevalt Liivimaa sotsieteedi liikmetest ei pidanud seltsi liikmed kuuluma rüütelkonda. Liikmeskonna moodustasid tegev-, au- ja korrespondentliikmed.[2]

Seltsi tegevus Vene keisririigi perioodil

Selts kogus statistikat põllumajandussaaduste hindade ja kaubanduse kohta Liivimaal ning andis sellest aru Vene põllumajanduse- ja riigivarade ministeeriumile (a-st 1905 maakorralduse ja põllumajanduse peavalitsusele).[2]

Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts ning Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet andsid algul välja nädalalehte Baltische Wochenschrift.

Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsil oli ka näituseväljak[3] (e. saksa näituseväljak) Peterburi tee ääres, Peetri kiriku vastas.

Seltsi tegevus Eesti Vabariigi ajal

Eesti Vabariigi perioodil oli seltsi tegevus tagasihoidlikum ja see piirdus baltisaksa põllumeeste toetamisega. Samas tehti tihedat koostööd Liivimaa sotsieteediga. Tegevusest anti aru siseministeeriumile. 1931. aastast oli seltsi nimeks Liivimaa Põllutöö ja Tööstuse Edendamise Selts.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist selts suleti 1940. aastal.[2]

Viited

  1. ↑ Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 45
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis.
  3. ↑ LPTES-i näituseväljaku plaan, E-Varamu

Kirjandus

  • Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis