Luua mõis

 See artikkel räägib Palamuse kihelkonna rüütlimõisast; Paide kihelkonna Mäo karjamõisa kohta vaata artiklit Luua mõis (Paide)
Kunagise Luua mõisa peahoone
Mõisapark

Luua mõis (saksa keeles Ludenhof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva maakonna Jõgeva valla territooriumile.

Mõisa keskus asus Luua külas.

Ajalugu

Vanimad teated Luua mõisa kohta pärinevad 1519. aastast Mõis on saanud nime Ludenite aadlisuguvõsa järgi, kellele Tartu piiskop oli mõisa keskajal läänistanud. Vene-Poola sõja (1562–1582) järel Poola kuningas Stefan Batory andis suurema osa hävinud Kärkna kloostri, Kärkna abtkonna mõisatest kloostri maaalal kuninglikkudele majandusmõisatele, nende hulgas ka Conrad Taube[1] mõisad, Uniküla, Lätiküla (Lettenküll) ühes Pextega, Morajerwe ja Morajerwe Jorikas'ega, Tammepee ja Luua mõisa. Poola võimu ajal kuulus mõis kellelegi Watrinskyle. 1600. aastal tagastati mõis Diedrich Nierothile ja tema vendadele kui nende emapoolne pärusmõis.[2]

5. juunil 1626 läänistas Elblągi all sõjalaagris olnud Rootsi kuningas Gustav II Adolf (1594–1632) Luua mõisa kuninglikule sekretärile Johan Fegraeusile (1587–1644), kes hiljem Strömfelti nime all aadeldati. 1682. aastal kuulus mõis Rootsi riigitegelasele Gustav Adolf Strömfeltile (1640–1717). Mõis redutseeriti, kuid 5. oktoobril 1722 tagastati Luua mõis restitutsioonikomisjoni otsusega leitnant Johan Jakob Strömfeltile (suri 1737) ja tema kaaspärijaile.[2]

19. märtsil 1745 müüs Turu õuekohtu president, vabahärra Otto Reinhold Strömfelt mõisa 16100 rubla ja 100 tukati eest assessor Carl Gustav von Schulmannille (1702–1765[3]). Keisrinna Jelizaveta Petrovna (1709–1762) kinnitas selle ostu 10. märtsil 1748. Schulmann ostis vabahärra Gustav von Wrangellilt tüki metsa, mille ta Küllametsa nime all Luua mõisaga liitis.[2]

19. märtsil 1759 müüs Carl Gustav von Schulmann mõisa 30 000 hõberubla eest riiginõunik Friedrich von Schwebsile. Schwebs müüs 1765 aastal Vaidavere küla assessor Reinhold Johann von Rosenkampffile (kes liitis selle Kudina mõisaga) ning Luua mõisa assessorile ja hilisemale maanõunikule Caspar Heinrich von Rosenkampffile (1734–1790).[2]

18. aprillil 1782 ostis avatud konkursil mõisa tõeline salanõunik krahv Ernst Münnich (1708–1788). Münnichi pärijad riiginõunik Johann Gottlieb, polkovnik Ernst Gustav (1744–1817), kammerhärra Burchard Christoph, kaardiväerittmeister Ludwig Anton (suri 1816), Anna Ulrika von Vietinghoff (1741–1811), Dorothea Christina von Berg ja krahvinna Juliane Eleonora Mannteuffel (1749–1824) otsustasid 15. märtsil 1788, et Luua ja Visusti mõisa saab 85 000 hõberubla eest endale kaardiväerittmeister Ludwig Anton.[2]

Õuekohtu asepresident Reinhold Samson von Himmelstiern (1778–1858[4]) ostis mõisa 111300 bankorublaga oksjonilt ning tehingu kinnitas kohus 16. jaanuaril 1825. 10. märtsil 1831 müüs ta mõisa hilisemale Liivimaa maamarssalile Alexander von Oettingenile (1798–1846[5]), kelle surma järel pärisid mõisa tema lesk ja 9 last. 1. mail 1850 sõlmiti kokkulepe, et mõisa omandab poeg August von Oettingen (1823–1908; hilisem maamarssal[5]). 24. aprillil 1871 müüs ta mõisa 48 000 hõberubla eest oma vennale maamarssal Nicolai von Oettingenile (1826–1876[5]).[2][6]

Viimane võõrandamiseelne omanik oli Nicolai von Oettingeni poeg Arved von Oettingen (sündis 1857[5]).[7]

Mõisakompleks

Kavaleridemaja

Keskajal oli Luua mõisasüdames tõenäoliselt kindlustatud mõisahoone ehk vasallilinnus.[7]

1736. aastal lasi Johan Jakob Strömfelt ehitada väikese barokkstiilis härrastemaja, mille eeskujuks oli mõne aasta võrra vanem Saare mõisa peahoone. Härrastemaja kujutas endast ühekorruselist kõrgel soklil asuvat kiviehitist, mille keskosas oli kolme akna laiune segmentkaarne pealeehitus.[7]

Härrastemaja keldrikorruse moodustasid aga mingi vanema hoone, tõenäoliselt keskaegse vasallilinnuse osa, massiivsed müürid.[7]

19. sajandi lõpus lasid Oettingenid peahoone parempoolset otsa pikendada ning rajati ka liigirikas park.[7]

1919. aastal riigistatud härrastemajas tegutseb alates 1948. aastast metsanduskool, mille tarbeks ehitati maja 1950. aastatel kahekorruseliseks. Härrastemajas toimusid aastail 1997–2000 restaureerimistööd, mille käigus taastati esindusruumide barokkinterjöörid ning osaliselt ka hoone väliskuju.[7]

Luua mõisa kõrvalhoonetest on tähelepanuväärseim 19. sajandi lõpul ehitatud Šveitsi stiilis ning puitpitsidega kaunistatud kavaleridemaja. Mõisakompleksi ülejäänud hooned on säilinud tugevalt ümber ehitatud kujul.[7]

Pildid

Viited

  1. ↑ Conrad Taube, a.d.H. Folk, www.geni.com
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Leonhard von Stryk, "Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...". C. Mathiesen, Tartu 1877, lk 2–3
  3. ↑ Otto Magnus von Stackelberg, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Band I". Starke, Görlitz 1931, lk 261
  4. ↑ Astaf von Transehe-Roseneck, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland". Starke, Görlitz 1929, lk 179
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Astaf von Transehe-Roseneck, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland". Starke, Görlitz 1929, lk 68–70
  6. ↑ Luua mõis (Palamuse khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 Luua mõisast Eesti mõisaportaalis

Kirjandus

  • Leonhard von Stryk. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 1-3
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 349-350 [1]

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Luua mõis
  • Luua mõisast Eesti mõisaportaalis
  • Luua mõis (Palamuse khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  • Luua Metsanduskool
  • Luua mõisa lugu Mõisablogis