Maanteetransport

Maanteetransport ehk maanteevedu on reisijate või kauba transportimine maanteedel.

Esimesteks maanteetranspordi vahenditeks olid hobused, härjad või koguni inimesed. Järjest kasvava kaubanduse ja tööstusrevolutsiooniga olid paremad teed hädavajalikud. John Loudon McAdam (1756–1836) lõi esimese kaasaegse maantee. Ta töötas välja odava sillutise, mis koosnes mullast ja kividest (tuntud kui killustikkate), ning tõstis teed ümbritsevast maastikust mõne meetri võrra kõrgemale, mis aitas kaasa veeäravoolule.[1]

Transpordi teedel võib laias laastus jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste transport. Lühikeste vahemaade ja kergemate väiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid. Suurte vedude jaoks on mõistlikum kasutada veoautosid.

Inimeste (reisijate) transport teedel toimub kas isiklike autode, ühistranspordi või kaugliinibusside vahendusel.

Maanteetranspordi tugevused ja nõrkused

Maanteetranspordil on mitmeid tugevaid ja nõrku külgi:[2]

Positiivsed küljed

  • tasuv / majanduslikult efektiivne
  • kiire kohaletoimetamine
  • ideaalne lühikeste vahemaade läbimiseks
  • ideaalne kergesti riknevate kaupade (nt puu- ja köögiviljad) vedamiseks
  • lihtne jälgida kauba asukohta
  • lihtne suhelda juhtidega
  • ideaalne kullerteenus

Negatiivsed küljed

  • hooletu sõit võib kaupu vigastada
  • liikluseeskirjad võivad põhjustada viivitusi
  • halb ilm
  • liiklusummikutest põhjustatud viivitused

Vaata ka

  • Raudteetransport
  • Veetransport
  • Torutransport
  • Õhutransport

Viited

  1. ↑ Lay (1992), lk 77
  2. ↑ "Advantages and disadvantages of road transport" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 14.02.2012. Vaadatud 25.04.2012.

Kirjandus

  • Lay, Maxwell G (1992). Ways of the World: A History of the World's Roads and of the Vehicles that Used Them. Rutgers University Press. ISBN 0-8135-2691-4.