Mati Sirkel

Mati Sirkel. Ly Lestbergi foto (umbes 2000)

Mati Sirkel (sündinud 12. oktoobril 1949 Paides) on eesti literaat ja tõlkija.

Ta on õppinud Rakke algkoolis, Tallinna 42. Keskkoolis, Tallinna 16. Keskkoolis ja Tallinna 7. Keskkoolis, aastail 1967–1972 Tartu Riiklikus Ülikoolis (spetsialiseerudes kirjandusteooriale).

Mati Sirkel on töötanud aastail 1972–1975 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina, 1975–1976 Eesti Kirjandusmuuseumi laborandina, 1976–1979 kirjastuse Perioodika toimetajana, 1979–1982 Desintegraatori vaneminsenerina. Ta oli vahepeal kutseline tõlkija, seejärel sai temast aastal 1990 Eesti Kirjanike Liidu sekretär. Aastail 1995–2004 oli Mati Sirkel Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees.

Mati Sirkel on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1989.

Aastal 1980 kirjutas Mati Sirkel alla 40 kirjale ja oli Wellesto liige.

Tõlketegevus

Mati Sirkel

Mati Sirkel on tõlkinud saksa, inglise, uuskreeka, rootsi ja hollandi keelest ligemale poolsada tippteost. Ta on eestindanud kõik Franz Kafka ilukirjanduslikud tekstid. Samuti on tema tõlkes ilmunud Robert Musili "Omadusteta mees", Heimito von Dodereri "Strudlhofi trepp", Elias Canetti, Peter Handke, Alfred Kubini, Günter Grassi, Rainer Maria Rilke, Fritz von Herzmanovsky Orlando, Friedrich Hölderlini, Ilse Aichingeri ja Elfriede Gerstli teoseid.

Aastal 1987 ilmus Mati Sirkli tõlgitud Thomas Bernhardi näidend "Eesmärgil", mida on Eestis ka lavastatud.

1980. aastate alguses tõlkis ta rootsi keelest suure hulga Carl Michael Bellmani joogi- ja muid laule, millest sai Noorsooteatri lavastus "Verinoor plika ja pilgeni klaas", ning koos Ott Arderiga tõlkis ta Bellmani lood raamatuks "Fredmani epistlid & laulud" (Kunst, Tallinn 1993, 136 lk; ISBN 589920034X), samuti kirjutanud selle raamatu saatesõna.

Lisaks on Sirkel tõlkinud ka teaduskirjandust (nt Johan Huizinga "Kultuuriajaloo ülesanne. Valik artikleid, esseid, kõnesid", Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2013).

Raamatud

  • "Orva-aastad". 2004. ISBN 9985802659
  • "Uued orva-aastad". 2009. ISBN 9789985989784
  • "Vanad vastuseta küsimused". 2014. ISBN 9789949948284
  • "Kuhu me siis läheme? – Eks ikka koju". 2016. ISBN 9789985796603

Tunnustus

  • 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[1]
  • 2002 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: Franz Kafka "Hiina müüri ehitamisel: kõik lühemad ja lühilood")
  • 2002 – Austria Vabariigi tõlkepreemia
  • 2005 – Austria riiklik tõlkepreemia ilukirjanduslike tõlgete eest
  • 2006 – Riigivapi IV klassi teenetemärk[2]
  • 2006 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (Robert Musili "Omadusteta mehe" ja teiste raamatute tõlkimise eest)
  • 2009 – Austria Teaduse ja Kunsti Aurist, mis on üks kõrgemaist autasudest, mida Austria Vabariik annab teadusliku või loomingulise tegevuse eest. Austria suursaadik Eestis Angelika Saupe-Berchtold andis Austria auristi Mati Sirklile üle 14. oktoobril 2009 Tallinnas.
  • 2013 – Friedrich Gundolfi nimeline auhind saksa kultuuri vahendamise eest välismaal[3]
  • 2014 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (raamatute "Saksa Ordu ajalugu (Klaus Militzer), "Nii taevas kui ka maa peal" (Werner Bergengruen), "Vergiliuse surm" (Hermann Broch), "Vanad meistrid" (Thomas Bernhard) tõlkimise eest)

Isiklikku

Tema abikaasa oli ehtekunstnik Kadri Mälk.

Publikatsioone

  • Mati Sirkel. "Keel kui moraalne instants" Eesti Päevaleht, 27. märts 2010

Viited

  1. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  3. Peeter Helme: "Mati Sirkel pälvis sakslaste tunnustuse" Eesti Ekspress, 14. juuni 2013

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mati Sirkel
  • Toomas Liiv. "Mati Sirkel stepihundiks!" Eesti Päevaleht, 4. september 2004
  • Janar Ala. "Mati Sirkel suurte lugude lummuses" Postimees, 2. jaanuar 2014
  • "Plekktrumm: Mati Sirkel". ETV, 18. detsember 2017
Eelnev
Vladimir Beekman
Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees
19952004
Järgnev
Jan Kaus