Narva vanalinn
 | See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast, kaasaegsest Narva linnaosast vaata artiklit Vanalinn (Narva). |
Narva vanalinn (ka Vana Narva, Narva Südalinn) on Narva ajalooline linnasüda (tänapäeval Narva Vanalinna linnajao osa).
Narva barokne linnasüda valmis suuremas osas 17. sajandi II poolel ja 18. sajandi I poolel ning säilis peaaegu muutumatuna kuni teise maailmasõjani.[1] Kuni purukspommitamiseni 1944. aastal hõlmas Südalinna linnaosa bastionidest ümbritsetud ala, mis külgnes Narva jõega idas, Joaoru linnaosaga lõunas, Peetri eeslinnaga läänes ja Narva eeslinnaga põhjas.
Narva vanalinna vanima osa (vanalinna kitsamas mõttes) piirideks oli 14. sajandil ehitatud Narva linnamüür, mis lammutati lõplikult 18. sajandil vastavalt 1777. aasta korraldusele. Lõunapiiriks oli kraav linna ja Hermanni linnuse vahel, mille üle oli tõstesild. Linna mõõtmed tol ajal olid: pikkus umbes 400 meetrit ja laius 200–400 meetrit.[2]
1345. aastast pärineb Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileeg, mis andis Narvale samad Lübecki linnaõigused ja vabadused, mis Tallinnalgi. See Lübecki linnaõigus oli esimene teadaolev Narva linnaõigus. 1346. aastal müüs Taani kuningas Waldemar IV kogu Eestimaa, sealhulgas ka Narva, Saksa Ordule.
Keskaegse Narva tänavatevõrk oli üsna korrapärane, sellest võib teada saada esimeste tänaseni säilinud 1647. ja 1649. aasta kartograaf Gunnar Nilsson Welti koostatud linnaplaanide järgi[3]. Tänavatevõrgu kinnistas ringmüüri rajamine, fikseerides ära linna territooriumi.
Linna peatänav oli Suur tänav, mis kulges Narva linnuse tõstesillast linnamüüri põhjaosas asuva Karjaväravani. Suur tänav läbis põhja-lõunasuunalise teljena kogu linna. Suure tänavaga risti kulgesid Viru ja Rüütli tänav. Rüütli tänav viis jõesadamasse Narva keskaegse linnamüüri idaosa Vana Rannavärava, Viru tänav Viru värava juurde. Viru tänava ja Suure tänava ristmikul oli linna kirik ja selle juures linna turg.[2] Suure tänava lõunaotsas paiknenud allalastav sild jäi ainsaks ühenduseks linnusega. Keskajal olid tänavad, eelkõige Suure tänava piirkonnas – sirgjoonelised ja moodustasid nelinurkseid hooneteplokke. Keskajal puudusid Narva tänavatel nimed, sest linn oli väike ja orienteeruti olulisemate ehitiste järgi[4]. Keskaegses Narvas oli umbes 500–800 elanikku ja hooneid vastavalt 50–80. 16. sajandi keskel Narvas veidi üle 40 maja.
Viru tänava ääres asus saksa koguduse Narva Jeruusalemma Johannese kirik ja 1651. aastaks ehitatud Narva Rootsi toomkirik, Rüütli tänava ääres asus turuplats, Eha tänav 11/Viru 7 asus vana Narva raekoda[5], Kiriku tänaval asus Johannese kiriku pastoraadihoone.
1659. aastal toimus Narvas suur tulekahju, mille käigus hävines ka linna raekoda. 17. sajandi teisel poolel hakati Rootsi kuninga korraldusel Narva linna välja ehitama esinduslinnaks. 1659. aasta tulekahju eelse Narva hoonete krundid väikesed ja hooned asusid ligistikku, tihti olid majade välisseinad kokku ehitatud. See oligi põhjus, miks põhiliselt puitmajadest linn tulekahjus hävis. Pärast seda tulekahju ei lubatud enam puitmaju ehitada. Edaspidi ehitati majad kivist, kivivooderdusega või olid vähemalt krohvitud, punaste kivikatused. Uus ja ilus barokkstiilis linn ehitati üles 20 aastaga. 1684. aasta Narva linnaplaanil[6] on tähistatud vana linna tänavavõrk ning 116 kinnistut[7]. Varasem Narva tänavatevõrk säilis muutumatuna, kuid uus, ühtlane hoonestus andis Narva linnale ainulaadse ilme. Uus linnaplaan koostati Erik Dahlbergi poolt ja kinnitati 1686. aastal. Uus linnaplaan nägi ette linna ümbritsemise moodsa Vaubani süsteemis projekteeritud kindlusvööndiga[8].
Linna südameks oli turuplats, mille äärde paigutusid teised olulised ühishooned nagu raekoda, vaekoda, gildihoone, linnakoguduse kirik.
Pärast Narva bastionide ehitamist Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi aastatel 1683–1704 suurenes vanalinna pindala umbes kaks korda. Linnamüüri ja bastionide vahele tekkinud vanalinna osa sai nime Uus linn.[2][3] 17. sajandi II pooleks oli Narvast saanud kaunis barokklinn. Linna kutsuti kuninganna Kristiina krooni kalliskiviks.[9]
Narva sai suursuguse barokse vanalinna ning 1671. aastal valmis üks Eesti esinduslikumaid hooneid läbi aegade – Narva raekoda, Narva börsihoone (1695–1704) ning ka esinduslikud Hans Kindleri poolt hollandi vanaklassitsistlikus stiilis (1688–1693) ehitatud linnusekrahv Christian von Kocheni paleetaoline hoone (Suur tn 1/Mäe tn 2), Narva raehärra H. Poorteni elamu (1695–1704) ja reeder W. Kettlewelli elamu (Viru tn 6) 1698. aastal ning Narvas üheks Dahlbergi bastionaalse kaitsesüsteemi ehitustööde juhiks ja Narva raekoja ehitamist juhtinud Johann Staël von Holsteini (ehit. 1667) Koidu tänava elamu, mis hävisid 1944. aasta märtsipommitamises või sellele järgnenud linna uuesti ülesehitamisel.
Pikemalt artiklites Hermann Poorteni maja, Laurentz Numensi maja, Levin Numensi maja ja Jakob Portaeusi maja
17. ja 18. sajandi barokiaja õitsengule järgnesid linna uued tõusud ja langused. Aja jooksul linn kasvas, laienes bastionimüüride vahelt välja ning Vene impeeriumi perioodil hakkasid hoogsalt arenema eeslinnad.[9] Kui varasematel sajanditel oli linn kasvanud eelkõige põhja suunas, siis 19. sajandil hakkasid arenema eeslinnad ka lõuna ja lääne suunas. Nii on näiteks 1845. ja 1871. aastal koostatud kaartidel-plaanidel näha nii Narva eeslinna põhjas, Peetri eeslinna läänes kui ka Joaorgu (Juhkentali) lõunas.[9][3] Narva eeslinnade hulka kuulus ka Jaanilinn teisel pool Narva jõge. Eesti Vabariigi ajal kuni 1940. aastani kandis see linnajagu Jaani eeslinna nime.[3] 20.sajandi linnaplaanidel Narva eeslinnast põhja pool oli Siivertsi, linna edelaosas Kadastiku ja Paemurru asula.
Vanalinna hoonestus ja väljakujunenud tänavavõrk olid peaaegu muutumatutena püsinud läbi mitme võimuvahetuse ja nelja sajandi. Narva barokne linnasüda hävis teises maailmasõjas, NSV Liidu õhuväe märtsipommitamisel 1944. aastal.
- Pikemalt artiklis Märtsipommitamine Narvas
Hoonete varemed, mis oleksid vähemalt osaliselt olnud taastatavad, lammutati 1950. aastatel. Sõjakahjude kindlaksmääramise vabariikliku komisjoni hinnangul oli purustatud 75% Narva vanalinna muinsuskaitsealustest eramajadest. Samas hindasid tollased muinsuskaitsjad ning arhitektid paljusid hooneid taastamiskõlbulikeks ning seda hinnangut kinnitavad ka 1944. aastast pärit ülesvõtted. 1940. aastate teisel poolel koostasid arhitektid linnasüdame ülesehitusplaane. Joonistest jm dokumentidest ilmneb, et järk-järgult oli kavas piirkonna ajalooline ilme ja tänavatevõrk võimalikult sõjaeelsega sarnasena taastada. 1947. aastal võeti Narva vanalinn riikliku kaitse alla. Kuivõrd restaureerimiseni ei jõutud, siis hooned lagunesid ning aasta-aastalt taastatavate hoonete arv üha vähenes.[1]
1952. aastal valmis vanalinna alal esimene uusehitis, kinoteater Punane Täht. 1953. aastal määras Narva Linna TSN Täitevkomitee vanalinna varemed lammutamisele, mõni aasta hiljem kerkisid esimesed neli tüüpprojekti järgi ehitatud kortermaja Koidula tänaval. 1959. aastal valminud hoonestusprojekt nägi ette kogu vanalinna hoonestamise hruštšovkadega. Lagunevale raekojale leiti siiski uus funktsioon. Hoone taastati aastatel 1960–1963 Pioneeride paleena, kusjuures raekoja välisilme taastati esialgsega sarnasena. Raekoda oli ka ainus hoone, mis algsest restaureerimiskavast teostus.[1]
1960. aastatel linnasüdame täisehitamise hoog rauges, elamuehitus peatus mitmeks aastakümneks.[1]
1980. aastatel hakati taas unistama barokse Narva taastamisest. 1992. aastal valmis vanalinna regenereerimisplaan. Unistustele, aruteludele ja plaanidele vaatamata püsis Narva linnasüda 1990. aastatel muutumatu ilmega. Uue ja ajaloolise Narva lepitamisideedeni arhitektuurivahenditega jõuti 2000. aastatel.[1]
| 1929. aasta linnaplaan | 1912. aasta linnaplaan | 1905. aasta linnaplaan | Tänava algus | Tänava lõpp |
|---|---|---|---|---|
| Hermanni tänav | Hermani uulits | Германовая улица | Peetri plats | Ingeri tänav, Ivangorodis |
| Suur tänav | Suur uulits | Вышгородская улица | Hermanni tänav | Kooli plats |
| Vestervalli tänav | Westerwalli uulits | Вестервальская улица, Нарвская улица | Hermanni tänav | Pimeaia tänav |
| Eha tänav | Wester uulits | Вестерская улица | Suur tänav | Viru tänav |
| Viru tänav | Wiru uulits | Вирская улица | Vestervalli tänav | Koidu tänav |
| Rüütli tänav | Rüütli uulits | Рыцарская улица | Vestervalli tänav | Koidula piustee |
| Helsingi tänav | Helsingi uulits | Гельсингфорская улица | Viru tänav | Rüütli tänav |
| Turu tänav | Turu uulits | Рыночная улица | Viru tänav | Rüütli tänav |
| Raekoja plats | Turu plats | |||
| Mäe tänav | Aia uulits | Горная улица | Suur tänav | Koidula puiestee |
| Rahu tänav | Kiriku uulits | Кирочная улица | Mäe tänav | Vahe tänav |
| Koidu tänav | Osterskaja uulits | Остерская улица | Mäe tänav | Rüütli tänav |
| Koidula puiestee | Aia uulits | Садовая улица | Mäe tänav | Pimeaia tänav |
| Kalda tänav | Kalda uulits | Hermanni tänav | Pimeaia mag... | |
| Kooli tänav | Kooli uulits | Школьная улица | Suur tänav | Koidu tänav |
| Pagari tänav | Pagari uulits | Булочная улица | Kooli tänav | Vahe tänav |
| Vahe tänav | Wahe uulits | Раздельная улица | Suur tänav | Koidula puiestee |
| Heinaturg | Heinaturg | |||
| Kooli plats | ... | |||
| Kraavi tänav | Kraawi uulits | Ровяная улица | Vestervalli tänav | Pimeaia tänav |
| Sepa tänav | Sepa uulits | Кузнечная улица | Vahe tänav | Rakvere tänav |
| Vaestemaja tänav | Hospidali uulits | Госпитальная улица | Vestervalli tänav | Pimeaia tänav |
| Vaeselapse tänav | Waestelaste uulits | Сиротская улица | Vestervalli tänav | Pimeaia tänav |
| Lese tänav | Lese uulits | Moonaladu tänav | Sepa tänav | |
| Moonaladu tänav | Moonaladu uulits | Kraavi tänav | Vestervalli tänav | |
| Pimeaia tänav | Aia uulits | Садовая улица | Vestervalli tänav | Koidula puiestee |
| Must tänav (idaosa) | Antoni uulits | Антоновская улица | Must tänav (lääneosa) | Vestervalli tänav |
Vaata ka
- Narva Raekoja plats
- Hermann Poorteni maja
- Laurentz Numensi maja
- Levin Numensi maja
- Jakob Portaeusi maja
- Peeter I maja
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva vanalinn |
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Toode, Andres (2009). "Südalinnast ääremaaks: ehitustegevus Narva vanalinna piirkonnas sõjajärgsest ajast kuni tänapäevani". Merike Ivask (toim). Linnas ja muuseumis. Uurimusi Narva ajaloost [Narva Muuseumi toimetised 9]. Narva: Narva Muuseumi toimetised. Lk 162-197.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 О.Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Tõnu Raid, toim (2013). Eesti linnade plaanid 1584-2011. Tallinn: Grenader. Lk 79-108.
- ↑ Süvalep 1936, lk 239
- ↑ Narva. Viru tn 7/Eha tn 11, vana raekoda. 1610.aa I p, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Fotod, Kunstiajalooline fotokogu
- ↑ Narva linna esimesed kaardid., http://vana.narvaplan.ee
- ↑ Heinrich Wagner. Die hauseigentümer der Altstadt von Narva. Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst, 1905, seite 81-105
- ↑ ARHEOLOOGILINE JÄRELEVALVE EHITUSTEHNILISTE ŠURFIDE KAEVAMISEL GLORIA JA VICTORIA BASTIONIDEL NARVAS 2007. AASTAL ARUANNE, TALLINN 2018, lk 5
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Merike Ivask, Svetlana Andrejeva, toim (2015). Narva - kuninganna Kristiina kroonijuveel. Tallinn: Tänapäev.
Kirjandus
- Schulbach, A. 1931. Daaniaegne Narwa. Narva.
- Süvalep, Arnold. 1936. Narva ajalugu I, Taani- ja orduaeg. Narva.
- Kenkmaa, R. 1937. Eesti linnade tekkimine ja arenemine 13. ja 14. sajandil. – Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Tartu, 83–119.
Välislingid
- Early maps of Narva, vana.narvaplan.ee
- Vaade Narvale Ivangorodist: https://ajapaik.ee/photo/126076/narva-old-town/https://www.muis.ee/museaalview/2275265
