Nooremallohvitser

Nooremallohvitser on madalamasse auastmegruppi kuuluv allohvitser. Nimetatakse ka "allohvitseriks ilma portupeeta", harvem ajateenija-allohvitseriks.

Eesti kaitseväe nooremallohvitserid

Auastmed

Maa- ja õhuväes:

  • nooremseersant
  • seersant
  • vanemseersant

Mereväes:

  • nooremmaat
  • maat
  • vanemmaat

Nooremallohvitserid on tavaliselt jaoülemad, reservrühmavanemad või spetsialistid. Kaadriüksustes võivad olla ka jaoülema asetäitjad ja lahingupaari vanemad.

Väljaõpe

Nooremallohvitseride ettevalmistus toimub (üldjuhul) 12 nädala pikkusel nooremallohvitseri kursusel (NAK), mis toimuvad hajutatult väeosades. Kursusele võetakse keskharidusega õppureid, kes on läbinud sõduri baaskursuse (SBK).

Kursus koosneb:

  1. üldteadmisi (juhtimine, pedagoogika, õigusaktid, üldlahinguline ettevalmistus) andvast baasosast – NABK ja
  2. spetsialiseerivast (laskur-jalavägi, logistika, tankitõrje, miinipilduja, lahinguluure, sidevägi, suurtükivägi, pioneerivägi, õhutõrje, meditsiiniteenistus, meediasõdur) erialaosast – NAEK.

Kursuse edukalt lõpetanutele antakse nooremseersandi auaste ja kursuse riidest lõpumärk (nn Lahingukooli märk) välivormile. NAK-i lõpumärki on sageli tavaks vormil edasi kanda ka pärast vanemallohvitseriks või ohvitseriks saamist. Kursuse ebarahuldavalt läbinutele võidakse anda kaprali auaste. Pärast eksami sooritamist on võimalus saada nooremseersandiks.

Ajalooline auaste

Nooremallohvitser oli enne II maailmasõda Eesti sõjaväe allohvitseriauaste, mis vastas jaoülema tasemele. Auaste kaotati 1939. aastal ja asendati nooremseersandi või nooremmaadi (mereväes) auastmega[1].

Nooremallohvitseriauastmeid välisriikides

Suures osas riikides ei eristata nooremallohvitseriauastmeid. Nooremallohvitseriauastmed on tavaliselt relvajõududes, kus on ühtlasi kasutusel veebliauastmed.

Saksa kaitseväe Bundeswehri maaväe nooremallohvitserid

  • Unteroffizier
  • Stabsunteroffizier

Soome kaitseväe maaväe nooremallohvitserid

  • alikersantti
  • kersantti
  • ylikersantti

Venemaa keisririigi sõjaväes olid nooremallohvitserid

  • seersant
  • alampraporštšik
  • kaptenarmus
  • veltveebel (suurtükiväes)

NSV Liidu Punaarmees olid nooremkomandörid

  • grupikomandör (Отделенный командир) (1935–1940)
  • noorem rühmakomandör (Младший комвзвод) (1935–1940)[2]
  • staršina (Старшина) (1935–1940)[3]

Rootsi

1889–1915 1915–1945 1945–1955 1955–1972 1972–1983 1983–2009 2009--
Vicekorpral Vicekorpral Vicekorpral Vicekorpral Korpral Korpral Vicekorpral
Korpral Korpral Korpral Korpral Furir Furir Korpral
Distinktionskorpral Furir Furir Furir Överfurir - Sergeant
- - Överfurir Överfurir - - -
- - - Rustmästare - - -


Allikas: [5]

Ameerika Ühendriigid

Maavägi Merevägi Merejalavägi Õhuvägi
E-4 Corporal Petty Officer 3rd Class Corporal -
E-5 Sergeant Petty Officer 2nd Class Sergeant Staff Sergeant
E-6 Staff Sergeant Petty Officer 1st Class - Technical Sergeant

Maaväes on kaks E-4 auastet - Specialist ja Corporal. Ainult Corporal on nooremallohvitseri auaste, kuid talle makstakse samaväärselt Specialistiga.

Merejalaväes on E-6 auaste - Staff Sergeant - vanemallohvitseri auaste.

Õhuväes on E-4 auaste - Senior Airman - sõduri auaste, ei oma nooremallohvitseri võimu.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Allohvitseride ja sõdurite teenistuskäigu seadlus, II osa, § 2, RT 1939, 24, 182
  2. ↑ "Устав внутренней службы РККА (УВС-37)"
  3. ↑ Рабоче-Крестьянская Красная Армия 1935-1940 гг.
  4. ↑ Рабоче-Крестьянская Красная Армия 1940-1942 гг.
  5. ↑ International Encyclopedia of Rank Insignia 17. jaanuar 2014