Otteni vesiveski

Otteni vesiveski sild
Otteni vesiveski veekanal

Otteni vesiveski ehk Valgesoo vesiveski on endine vesiveski Võrumaal Ahja jõel. Nüüdse haldusjaotuse järgi jäävad endise vesiveski hoonete jäänused Põlvamaa Põlva valla Valgesoo küla maadele, ent kuivõrd küla piir kulgeb mööda Ahja jõe telge, siis idapoolne osa veskisillast jääb Taevaskoja küla maadele.

Valgesoo veskit on esmamainitud 1582. aastal.[1] Tänaseni osaliselt säilinud veski kompleks rajati 19. sajandi teisel poolel.

Veskihoone oli maakivist vundamendiga laastukattega viilkatusega palkhoone. Jõuallikaks oli esialgu vesiratas, hiljem kaks turbiini. Veskis jahvatati jahu, lisaks oli veskis saeraam, kreissaag, rauatreipink, höövelmasin, laastu- ja sindlimasin, lina rabamise ja kupardamise seadmed. Veel 1980. aastateni oli säilinud jahuveski hoone ja sellega kokku ehitatud elumaja-taluhäärber, saekaatri osa oli hävinud varem.[2]

1930. aastatest kuni Saesaare hüdroelektrijaama valmimiseni (1952) oli Otteni vesiveski turbiiniga ühendatud mõnekilovatise võimsusega elektrigeneraator, mis andis elektrit Valgesoo külale ja koolimajale.[1] Veski lõpetas tegevuse 1960. aastatel.[2] Otteni vesiveski-elamu hävis 2000. aastate alguses.

Veskisilla, mis töötas ka veski paisuna, lasi ehitada veski omanik Jaan Otten (sündinud 28. oktoobril 1847 Vastse-Antslas) 1916. aastal Tartu kivisilla eeskujul.[2] 1930. aastatel oli veski Jaan Otteni poja Richard Otteni omanduses.[3]

Otteni vesiveski pais, veekanal sillaga, ait ja kuivati on ehitismälestistena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Vesiveski-elamu oli samuti 1999. aastal võetud ehitismälestisena kaitse alla, kuid arvati hävimise tõttu 2009. aastal kultuurimälestiste registrist välja.[4]

Vesiveski pais on ehitatud maakivist, sellel on kaks suurt valatud betoonist kaarava, mis olid väravatega suletavad.[5]

Maakividest ehitatud veekanal sillaga on säilinud vaid osaliselt.[6] Otteni veski aidast on säilinud punasest tellisest võlvidega kelder.[7] Puitpalkidest viilkatusega ait oli säilinud veel 1999. aastal, kuid on nüüdseks hävinud. Otteni veski kuivati (ehitatud 1920. aastal) on historitsistlik maakiviehitis, mis on ehitatud ürgoru nõlvale.[8] Kuivati hoones asub nüüd RMK Otteni metsamaja.[9]

Otteni veskisild on tuntud mängufilmi "Viimne reliikvia" võttepaigana. See on koht, kus Siim tõkestab sillapuuga ratsanikest jälitajate tee ja üks jälitajate hobustest kukub jõkke.

Otteni veskisild on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiriks.

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Heino Raieste. Taevaskoja. Tallinn. Eesti Raamat, 1981
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut. Eesti vesiveskite inventeerimine. Põlva rajoon. Valgesoo vesiveski
  3. ↑ Suveteatrimaja Taevaskotta. Postimees, 05.01.1932, nr. 3, lk. 5
  4. ↑ Jänes võttis 15 kultuurimälestist kaitse alt välja. BNSi uudis. Postimees, 12.07.2009
  5. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23801 Otteni vesiveski pais
  6. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23800 Otteni vesiveski veekanal sillaga
  7. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23802 Otteni vesiveski ait
  8. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23803 Otteni vesiveski kuivati
  9. ↑ RMK Otteni metsamaja

Välislingid

  • Otteni vesiveski hoonete fotod Jaan Vali fotokogus
  • Hans Väre. Vana veskikoha ümber hiilib mineviku varje. Sakala, 07.02.2013