Põhja-Ruhja kihelkond

Põhja-Ruhja kihelkond ehk Ziemeļrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Ajalugu

Põhja-Ruhja kihelkond moodustati 1889. aastal Ruhja kihelkonna jagunemisel Põhja-Ruhja ja Lõuna-Ruhja kihelkonnaks. Mõlema haldusüksuse keskuseks oli Ruhja kirik, kuid kogudustel olid erinevad pastorid.^[1] Patronaadiõigus kuulus riigile, pastori valis ametisse kirikukonvent ja kindralkuberner kinnitas selle.

Põhja-Ruhja kihelkonna mõisad

Araksti (Arras, varem Herimoise) rüütlimõis
Dīķeri (Puderküll) rüütlimõis
Jaunmuiža (Radenhof-Neuhof, varem Neuhof) riigimõis
Ķoņi (Königshof, varem Nauküll) rüütlimõis
Kürble ehk Ķirbeņi (Kürbelshof, ka Kirbel) rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis
Laatre ehk Plātere (Moiseküll) rüütlimõis
Lode (Metzküll) rüütlimõis
Põhja-Ruhja ehk Ziemeļrūjiena (Pastorat Nord-Rujen) kirikumõis
Ternēja (Rujen-Torney) riigimõis
Ööbiku ehk Ipiķi (Ippik) rüütlimõis

Vaata ka

Viited

↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 528.

Kirjandus

Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 528.
Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 367-372.