Parasvööde

Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Sellele kliimavöötmele on iseloomulik kõrge õhutemperatuur suvel ja madal talvel ning selgesti eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid^[1].

Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima^[küsitav].

Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia)
Üleminekulise paraskliima kliimadiagramm (Varssavi, Poola)
Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (Irkutsk, Venemaa)
Mussoonparaskliima kliimadiagramm (Vladivostok, Venemaa)

Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa ja Gröönimaa lõunapoolseimad orud, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Pooluste lähedasi alalise igikeltsaga alasid nimetatakse polaaraladeks.