Peruu

Peruu Vabariik

hispaania República del Perú
Peruu lipp
Peruu vapp
Peruu lipp
Peruu vapp
Peruu asendikaart
Riigihümn "Somos libres, seámoslo siempre"
Pealinn Lima
Pindala 1 285 216 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 32 162 184 (2018) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 25 in/km²
President Dina Boluarte
Peaminister Gustavo Adrianzén
Iseseisvus 28. juulil 1821
SKT 211,389 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 6571 $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik uus sol (PEN)
Ajavöönd maailmaaeg −5
Tippdomeen .pe
ROK-i kood PER
Telefonikood 51

Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini (puudu jääb vaid 4,3 km) ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga, idas on naaberiks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu on mitmekülgne riik, mille elupaikade ulatus ulatub läänes Vaikse ookeani rannikuala kuivadest tasandikest kuni troopilise Amasoonia vihmametsani Amazonase jõega.[3] Amazonase jõgi on 6872 km pikk ja ühtlasi ka maailma pikim jõgi.[4] 1,28 miljoni km² suuruse pindalaga on Peruu maailmas suuruselt 19. riik ja Lõuna-Ameerikas suuruselt kolmas riik.

Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m).

Loodus

Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik (Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca. Peruus asub 4% planeedi mageveest.

Elustik

Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elutsevast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).[5]

Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit.[6] Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed.[5]

Looduskaitse

21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks võetud aktiivseid meetmeid. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda.[6]

Haldusjaotus

Peruu piirkonnad
Machu Picchu

Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (región). Piirkonnad jagunevad provintsideks (provincia), need omakorda ringkondadeks (distrito). Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda.

  • Amazonase piirkond
  • Ancashi piirkond
  • Apurímaci piirkond
  • Arequipa piirkond
  • Ayacucho piirkond
  • Cajamarca piirkond
  • Callao piirkond
  • Cusco piirkond
  • Huancavelica piirkond
  • Huánuco piirkond
  • Ica piirkond
  • Juníni piirkond
  • La Libertadi piirkond
  • Lambayeque piirkond
  • Lima piirkond
  • Lima provints
  • Loreto piirkond
  • Madre de Diosi piirkond
  • Moquegua piirkond
  • Pasco piirkond
  • Piura piirkond
  • Puno piirkond
  • San Martíni piirkond
  • Tacna piirkond
  • Tumbese piirkond
  • Ucayali piirkond

Rahvastik

Peruu ja Eesti iibe ennustatav muutus[7]

32 miljoni elanikuga Peruu on Lõuna-Ameerika suuruselt neljas riik.[8] Keskmine eluiga (2015–2020) on naistel 79,18 aastat ja meestel 73,71 aastat.[7] Peruu demograafiline kasvutempo langes aastatel 1950–2000 2,6%-lt 1,6%-ni; rahvaarv peaks 2050. aastal jõudma umbes 42 miljonini. Peruu 1940. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Peruus seitse miljonit elanikku.[9] Rahvastiku kasv aastas on 1,58% (2020). Peruule ja Eestile ennustatakse tulevikus iibe langust.

2017. aasta seisuga elas 79,3% rahvastikust linna- ja 20,7% maapiirkondades.[10] Suuremate linnade hulka kuuluvad Lima pealinna piirkond (kus elab üle 9,8 miljoni inimese), Arequipa, Trujillo, Chiclayo, Piura, Iquitos, Cusco, Chimbote ja Huancayo; kõigis neis oli 2007. aasta rahvaloenduse ajal üle 250 000 elaniku.[11] Peruus on 15 puutumatut ameerika hõimu.[12]

Inimarengu indeks on 2019. aasta seisuga 0,759. See annab Peruule maailmas 82. koha ja paigutab riigi kõrge inimarenguga riikide hulka. Võrdluseks Eesti inimarengu indeks on 0,882 ja see tähendab 30. kohta maailmas.[13]

Immigrantide osatähtsus riigi rahvastikus on 2,4%, immigrantide peamised päritoluriigid on Venezuela, USA ja Hiina.[14]

San Marcose ülikool, Lima
Peruu suurimad linnad 2014[15]
Koht Nimi Regioon Rahvaarv Koht Nimi Regioon Rahvaarv
1. Lima Lima 9 735 587 11. Juliaca Puno 267 174
2. Arequipa Arequipa 989 919 12. Ica Ica 241 903
3. Trujillo La Libertad 935 147 13. Cajamarca Cajamarca 218 775
4. Chiclayo Lambayeque 801 580 14. Pucallpa Ucayali 211 631
5. Huancayo Junín 501 384 15. Sullana Piura 199 606
6. Iquitos Loreto 432 476 16. Ayacucho Ayacucho 177 420
7. Piura Piura 430 319 17. Chincha Alta Ica 174 575
8. Cusco Cusco 420 137 18. Huánuco Huánuco 172 924
9. Chimbote Ancash 367 850 19. Tarapoto San Martín 141 053
10. Tacna Tacna 288 698 20. Puno Puno 138 723

Keel

Keelte statistika[16]

Peruu 1993. aasta põhiseaduse kohaselt on Peruu ametlikud keeled hispaania, ketšua ja muud põliskeeled piirkondades, kus need on ülekaalus. Hispaania keelt räägib emakeelena 82,6% elanikkonnast, ketšua keelt 13,9% ja aimarat 1,7%, ülejäänud keeli räägib emakeelena vaid 1,8% rahvastikust.[16]

Valitsus kasutab hispaania keelt ning see on riigi tavakeel, mida kasutatakse nii meedias kui ka haridussüsteemides ja kaubanduses. Andide mägismaal elavad ameeriklased räägivad ketšua ja aimara keelt ning erinevad etniliselt mitmekesistest põlisrahvastest, kes elavad Andide idapoolsel küljel ja Amazonase jõgikonnaga külgnevatel troopilistel madalikel. Peruu geograafilisi piirkondi peegeldab keeleline lõhe rannikul, kus hispaania keel domineerib rohkem Ameerika keelte ning mägismaade elanike mitmekesisemate traditsiooniliste kultuuride üle. Andidest ida pool asuvad põliselanikud räägivad eri keeli ja murdeid. Mõni neist rühmadest räägib endiselt traditsioonilisi põliskeeli, teiste hõimude keeled on aga peaaegu täielikult moondunud hispaania keeleks. Riigikoolides tehakse aina enam pingutusi ketšua keele õpetamiseks. Peruu Amazonases räägitakse arvukalt põliselanike keeli, sealhulgas ašaninka, bora ja aguaruna keelt.[17]

Haridus

Peruu rahvastikupüramiid[7]

Peruu kirjaoskuse määr oli 2007. aastal hinnanguliselt 92,9%; maapiirkondades oli see määr madalam (80,3%) kui linnapiirkondades (96,3%). Põhi- ja keskharidus on riigikoolides kohustuslik ja tasuta. Hispaania koloniaalimpeeriumi ajal 12. mail 1551 asutatud San Marcose ülikool on esimene ametlikult asutatud ja vanim pidevalt töötav ülikool Ameerikas.[18][19]

Religioon

Rooma katoliiklus on Peruus olnud domineeriv usk sajandeid, ehkki põlise traditsiooni sünkretismi kõrge tasemega. 2017. aasta rahvaloenduse seisuga kirjeldas 76% üle 12-aastastest elanikest end katoliiklasena, 14,1% evangeelsena, 4,8% protestantide, juutide, mormooninide ja Jehoova tunnistajatena ning 5,1% mittereligioossetena. Enamikul linnadest ja küladest on oma ametlik kirik või katedraal ja kaitsepühak.[20]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  3. ↑ "Perú: País megadiverso" (PDF). Servicio Nacional de Áreas Naturales Protegidas. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2014.
  4. ↑ "Nationalgeographic.com". Amazon longer than Nile river, scientists say.
  5. ↑ 5,0 5,1 Pearson, David L. ja Les Beletsky. 2005. Peru. Sarjas "The traveller's wildlife guides". Northampton, MA: Interlink. (ISBN 1-56656-545-6)
  6. ↑ 6,0 6,1 Seeing the world for the trees: An international deal on deforestation makes it ever more important to measure the Earth’s woodlands. The Economist, 16. detsember 2010.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 United Nations Department of Economic and Social Affairs. "Peru".
  8. ↑ "El Perú tiene una población de 31 millones 488 mil 625 habitantes". INEI. 11 July 2016.
  9. ↑ "First results of the Peruvian population census conducted last year". The Peru Telegraph. 26 June 2018.
  10. ↑ "Perú: Perfil Sociodemográfico" (PDF). Instituto Nacional de Estadística e Informática. p. 16.
  11. ↑ Instituto Nacional de Estadística e Informática, Perfil sociodemográfico del Perú, p. 24.
  12. ↑ "Isolated Peru tribe threatened by outsiders". USATODAY.com. 31 January 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016.
  13. ↑ United Nations. "2019 Human Development Index Ranking".
  14. ↑ Migration Data Portal. Info originaalallikas: United Nations
  15. ↑ INSTITUTO NACIONAL DE ESTADISTICA E INFORMATICA. "PERÚ: ESTIMACIONES Y PROYECCIONES DE POBLACIÓN TOTAL POR SEXO DE LAS PRINCIPALES CIUDADES".
  16. ↑ 16,0 16,1 "Perú: Perfil Sociodemográfico" (PDF). Instituto Nacional de Estadística e Informática. p. 198.
  17. ↑ Resonancias.org Arhiiv lehel Wayback Machine – Aboriginal languages of Peru.
  18. ↑ Instituto Nacional de Estadística e Informática, Perfil sociodemográfico del Perú, p. 93.
  19. ↑ Peruu Arhiiv. 5 November 2016. Wayback Machine. CIA, The World Factbook.
  20. ↑ "Perú: Perfil Sociodemográfico". Instituto Nacional de Estadística e Informática. p. 231.

Kirjandus

  • Vladimir Kuzmištšev, "Päikesepoegade riik. Jutustus inkade impeeriumi loomisest, hiilgusest ja langusest". Vene keelest tõlkinud Tarmo Kulmar, värsid tõlkinud A. Kriiska. Valgus, Tallinn 1985, 232 lk; raamat sisaldab ka tõlkija koostatud ketšua-eesti terminite lühisõnastikku.
  • Juri Berezkin, "Uusi fakte ja hüpoteese Muinas-Peruust. Jutustus inkade-eelsetest kultuuridest". Vene keelest tõlkinud Tarmo Kulmar. Valgus, Tallinn 1986, 72 lk.
  • Ricardo Palma, "Peruu pärimused". Hispaania keelest tõlkinud Sirje Krikk de Mateo ja Ruth Lias; eessõna: Ricardo E. Mateo Durand. Eesti Raamat, Tallinn 1992, 432 lk; ISBN 5450018193.
  • Anthony F. Aveni, "Ridade vahel. Nazca hiiglaslike maapinnajoonistuste saladus" (Between the lines: the mystery of the giant drawings of ancient Nazca, Peru). Inglise keelest tõlkinud Peedu Haaslava. Kirjastus Sinisukk, Tallinn 2003, 250 lk; ISBN 9985735757.

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared