Osa artiklitest teemal |
Vana-Rooma poliitika ja valitsus |
|
Perioodid |
- Kuningriik
(753–509 eKr) - Vabariik
(509–27 eKr) - Keisririik
(27 eKr – pKr 476) - Printsipaat
(27 eKr – 285 pKr) | | - Trapezundi keisririik
(1204–1461) - Kronoloogia
|
Rooma konstitutsioon |
- Kuningriigi konstitutsioon
- Vabariigi konstitutsioon
- Impeeriumi konstitutsioon
- Senat
- Komiitsid
- Magistraadid
|
Magistraadid |
- Konsul
- Preetor
- Kvestor
- Promagistraat
| - Ediil
- Tribuun
- Tsensor
- Kuberner
| |
Erimagistraadid |
- Diktaator
- Magister equitum
- Tribuni militum consulari potestate
| | |
Tiitlid, ametid ja aunimetused |
- Legaat
- Dux
- Officium
- Prefekt
- Vicarius
- Vigintisexviri
- Liktor
| - Magister militum
- Imperaator
- Princeps senatus
- Pontifex maximus
- Augustus
- Caesar
- Tetrarh
| |
Õigus |
| - Auctoritas
- Rooma kodakondsus
- Cursus honorum
- Senatus consultum
| - Senatus consultum ultimum
|
|
Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajandini, mis eelnes dominaadile.
Terminid "printsipaat" ja "dominaat" on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit. Keisririigi perioodide kohta kasutatakse termineid "varane keisririik" ja "hilisantiik".[1] Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks.[2]
Viited
- ↑ Antiigileksikon, I. Tallinn, 1983. lk. 103.
- ↑ Robert, Jean-Noël. Rooma. 2010. Lk. 25.