Punane torn

Punane torn (vangitorn)

Punane torn on keskaegne Uus-Pärnu linnamüüri torn, tänapäeval Pärnus aadressil Hommiku tänav 11.

Torn ehitati 15. sajandil. See on Uus-Pärnu linnamüüri ainus maapeal säilinud ehitis.

Ajalugu

Punase torni ehitamise dateering on vaieldav. Torn rajati kas koos Uus-Pärnu linnamüüriga, mis teeks rajamise ajaks 14. sajandi keskpaiga[1] või ehitati ümartornid linnamüüri idanurkadele 1520. aasta paiku, kui tehti ulatuslikke töid linnakindlustuste juures.[2]

Punane torn asetses linnamüüri kagunurgal, seda toetasid väike hoburauakujuline torn linna idamüüril ja teine samasugune lõunamüüris.[3]

Keskaegse Uus-Pärnu tornid ja väravad on olemas linnaplaanil, mis on kaardistatud 1701. aastal. Sealt on näha, et idaküljel on säilinud kolm torni, nende seas ka Punane torn.[3]

Kirjeldus

Punase torni ehituses on iseloomulikud sõõrümar põhiplaan ja alumisel korrusel moonaladu, vangla vmt (mitte kaitsekorrus).[4] Torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. Vallikraavi poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga.

1624. aasta andmete põhjal oli ehitis neljakorruseline. Säilinud on 3 korrust, hävinud 4. korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7–10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3 m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05 m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6 m.

Ümberehitused: praeguse madalama kuju sai ehitis 1783. aastal, mil torn J. H. Heyeri projekti järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, tehti ahjud ja 3. korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati.[5]

Kasutus vanglana

1543. aastal on mainitud ehitist Punase ehk Vangitorni nime all (Rode vagen thorn). Torn on olnud keskajal kõrgem, hilisema madala kuju on ta saanud 18. sajandil.[6] Kuni aastani 1892 oli ehitis kasutusel linna vanglana. Korduvate põgenemiste tõttu kindlustati torni lagi veel kahe- kuni kolmekordsete palkidega, tugevdati talasid ja uksehingi.[3] Selline kindlustamine aga ei teinud torni põgenemiskindlaks, kuna valve korraldamine sellises omaette seisvas ümartornis, kus kõrvalruumid puudusid, oli raske ning ka paljude eramajade paiknemine ümber torni raskendas valvet.[3]

19. sajandi algul hakkas Venemaa valitsus tundma rohkem huvi vangide olukorra ja vangla ruumide vastu. Ka Pärnu vangla kohta tehti ettekirjutus, et tuleb parandada vangide elamistingimusi, aga ka loobuda Punase torni kasutamisest vanglana ja leida vanglaks kohasem hoone, sest see oli vangidele ebatervislik (külm ja hämar ruum) ning ehituslaad oli sobimatu. Lõplikult loobuti Punase torni vanglana kasutamisest alles 1892. aastal, kui valmis uus riiklik vangla.[3]

Kasutus arhiivina

Linnapea Oskar Brackmann tegi ettepaneku kohandada endisest vanglast ja selle kõrval asuvast vanast tornist linnaarhiiv.[3]

1893. aastal kinnitas Pärnu Linnavalitsus gümnaasiumi emeriitdirektori Theodor Czernay Pärnu linnaarhivaariks ja sellega alustas tegevust Pärnu Linnaarhiiv[7], mis asus seal 1893–1908. Enne arhiiviks kohandamist tehti tornis küll ulatuslikke remonditöid (sh nii müürsepa-, pottsepa- kui ka puusepatöid), kuid probleemiks jäi niiskus ning arhiiv kolis 1908. aastal sobivamasse paika – endisse püssirohukeldrisse.[3]

Tänapäev

Alates 1908. aastast on torni kasutatud vaheldumisi mõne asutuse arhiivina ja ka skautide ruumidena. [3]

Praegu kuulub ehitis Pärnu Linnavalitsuse valdusse ning mõnda aega oli kasutusel suveniiripoe, linna käsitööliste töötubade korraldamise ja näitusepaigana. [5]

Alates 2020. aasta novembrist asub tornis Pärnu muuseumi Pärnu ajalugu tutvustav ringpanoraamkinoga külastuskeskus.[8][9][10] Pärnu vanimas säilinud hoones asuva muuseumifiliaali eesmärk on tutvustada Pärnu paikkonna ajalugu, eelkõige aga keskaegset Uus-Pärnu linna, millest tänasesse linnapilti ongi jäänud vaid torn ise. Varem suletud torni endisest kaitsekorrusest – tänasest pööningukorrusest – on saanud uudne ringpanoraamkino, spetsiaalselt mille jaoks loodi 10-minutiline paikkonna ajalugu tutvustav animafilm.

Viited

  1. ↑ Kaur Alttoa. "Pärnu keskaegsed linnakindlustused. Ajalooline õiend". 1979. Kasutatud 8. detsember 2017
  2. ↑ "Eesti arhitektuuri ajalugu". Peatoimetaja Harald Arman. Eesti Raamat. Tallinn 1965. Lk 56
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Elsbet Parek. "Pärnu Punase torni ajalooline ülevaade". 1971. Kasutatud 8. detsember 2017
  4. ↑ Armin Tuulse. "Die Baugeschichte der Tallinner Burg". ÕES Aastaraamat. Tartu 1935
  5. ↑ 5,0 5,1 Kultuurimälestiste riiklik register. 16682 Pärnu linnamüüri "Punane" torn. Kasutatud 9. detsember 2017
  6. ↑ Elsbet Parek. "Pärnu sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade". Eesti Raamat. Tallinn 1971
  7. ↑ Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam, Aldur Vunk. "Merelinn Pärnu". Pärnu 1998
  8. ↑ 22.12.2019 19:01, Pärnu vanimasse ehitisse tuleb linna ajalugu avav panoraamkino, err.ee
  9. ↑ 2020. aasta 28. novembril avab SA Pärnu Muuseum 15. sajandil rajatud keskaegsete linnakindlustuste nurgatornis ehk Punases tornis külastuskeskuse.
  10. ↑ Pärnu Punane torn sai moodsa sisu, err.ee

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Punane torn
  • Punane torn kultuurimälestiste riiklikus registris Muuda Vikiandmetes
  • v
  • r
Pärnu lipp Pärnu maamärgid
Ajaloolised hooned ja rajatised Piirkonnad Loodus ja pargid Rannad
Pärnu rand · Vana-Pärnu rand · Raeküla rand
Kultuuriasutused Sport Transport Meelelahutus