Puurmani vald
 | See artikkel räägib praegusest Puurmani vallast; kunagise valla kohta vaata artiklit Puurmani vald (Kursi kihelkond) |
| Puurmani vald | |
|---|---|
| | |
  Puurmani valla lipp Puurmani valla vapp | |
Pindala: 293 km² (2016)[1]  | |
| Elanikke: 1491 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 5,1 in/km² | |
| EHAKi kood: 0611[3] | |
| Keskus: Puurmani | |
 |
Puurmani vald oli omavalitsus Jõgeva maakonna edelaosas.
2017. aastal liideti suurem osa Puurmanni vallast Põltsamaa vallaga, välja arvatud neli küla (Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla), mis ühinesid Jõgeva vallaga.
Valla pindala oli 292,7 km2. Valla keskuseks oli valla suurim asula Puurmani alevik. Lisaks paiknes vallas 12 küla, millest suuremad olid Saduküla, Pikknurme ja Härjanurme. Valla omavalitsuslik staatus taastati 12. detsembril 1991.
Läbi endise valla voolab Pedja jõgi.
Puurmani vallavanem oli Rauno Kuus.[4]
Asend
Puurmani vald piirnes lõunas Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjas ja läänes Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idas Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vallaga. Ulatus põhjast lõunasse oli 23 km, idast läände oli 14 km.[5]
Etümoloogia
Puurmani nimi tuleneb tõenäoliselt endise ordumõisa Rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeisterite perekonnanimest.
Ajalugu
Esimesed ülestähendused piirkonna kohta pärinevad 13. sajandist. Kursi ordulinnust on esmamainitud seoses 1343. aasta sündmustega.
Puurmani valla omavalitsuslik staatus kinnitati 1991. aastal.[6]
Asustus
Puurmani vallavalitsuse andmetel oli 1. septembri 2012 seisuga valda registreeritud 1645 inimest, neist 795 meest ja 850 naist. Asulate lõikes jagunesid elanikud järgmiselt:
| Asula nimi | Asula tüüp | Elanike arv (2012) [7] |
|---|---|---|
| Puurmani | alevik | 586 |
| Altnurga | küla | 86 |
| Jüriküla | küla | 74 |
| Kirikuvalla | küla | 33 |
| Kursi | küla | 56 |
| Laasme | küla | 75 |
| Pikknurme | küla | 172 |
| Tammiku | küla | 77 |
| Härjanurme | küla | 79 |
| Jõune | küla | 56 |
| Pööra | küla | 106 |
| Saduküla | küla | 182 |
| Tõrve | küla | 63 |
Haridus ja kultuur
Vallas tegutses kaks kooli: põhikool Puurmanis ja Saduküla Lasteaed-Algkool[8]. Vallas on üks kultuurikeskus (Puurmanis) ja kaks raamatukogu (Puurmanis ja Sadukülas). Vallas ilmub kord kuus vallavalitsuse infoleht Puurmani Uudised.[9]
Kohalik majandus
Puurmani valla endisel territooriumil tegutseb Eesti suurim ja moodsaim kala- ja vähikasvatuskompleks Härjanurme Kalatalu, Jõgeva maakonna esinduslikem majutus- ja seminariteenust pakkuv asutus – Tammemäe jahimaja Trofee ning renoveeritud ajalooline Manteuffelite jahimõis, mille peamaja Kursi jahiloss on taastatud eksklusiivseks hotelliks, mille juures on ka restoran Zum Manteuffel.
Piirkonna suurimad tööandjad on
- Puurmani Põllumajandusühistu
- OÜ Härjanurme Mõis
- Puurmani Põhikool
- Puurmani Vallavalitsus
Vaatamisväärsused
- Puurmani mõisahoone ja park
- Kursi kirik aastast 1648 – hiljem uusgooti stiilis ümber ehitatud hoone koos hästi säilinud ajaloolise kirikumõisa hoonetega, mille peahoones asub Kursi Kihelkonnamuuseum
- Alam-Pedja looduskaitseala
- Vabadussõja mälestussammas Kursis, mille juurde on rajatud noor park nimeliste puudega Vabadussõjas langenutele ja teistele väärikatele Kursi kihelkonnaga seotud inimestele.
- Vabadussõja mälestussammas Sadukülas
Vaata ka
Viited
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 27.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Puurmani valla arengukava 2007–2020. PDF. Vaadatud 5.12.2012
- ↑ Jõgeva maakonna Pajusi, Palamuse, Puurmanni, Põltsamaa, Tabivere ja Torma valla ning Põltsamaa linna, Järva maakonna Kabala ja Väätsa valla, Lääne maakonna Lihula alevi ning Ridala ja Taebla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)
- ↑ Puurmani valla arengukava 2012–2025[alaline kõdulink].PDF. Vaadatud 5.12.2012
- ↑ Pilk ajalukku. Saduküla Lasteaed-Algkooli koduleht. Vaadatud 5.12.2012
- ↑ Puurmani Uudised. Puurmani valla koduleht. Vaadatud 5.12.2012
