Rahvus

Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.

Rahvust eristab etnosest tavaliselt rahvuslik eneseteadvus: rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise, etnos ei pruugi seda teha.

Mõiste

Ladinakeelne sõna natio tähendas Vana-Roomas välismaalast, inimest, kes ei olnud sünni­pärane roomlane.

Keskajal oli natio inimrühm, keda sidus ühine piirkondlik päritolu ja ühine keel või murrak. Erinevate rahvaste keeltesse ilmus see sõna keskaja lõpul.

17. sajandil omandas rahvus poliitilise sisu, viidates inimestele, keda valitses sama valitseja ja kes olid allutatud ühistele seadustele.

Uusaegsel Saksamaal omandas sõna 'rahvus' (saksa keeles Nation) mõneti teise sisu. Seda hakati seostama pigem ühise keele ja kultuuri ning vähem seaduste ja territooriumiga (Kemiläinen 2001).

Rahvusluseuurija Anthony D. Smith (2005) on nimetanud rahvuseks inimeste kooslust, mis

  • kannab sama nime;
  • elab ajaloolisel territooriumil;
  • määratleb ennast ise rahvusena;
  • jagab samu müüte, mälestusi, sümboleid, väärtusi ja traditsioone

Smithi meelest on rahvuse eelduseks teatava etnilise identiteedi olemasolu, sest rahvus ei teki tühjale kohale. Samas etniliste rühmade ja tänapäevaste rahvuste vahel tihtipeale seos puudub.

Eestis

1992. aasta Eesti põhiseaduse § 49 järgi on igaühel õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.[1]

Eesti riigi vaatest on inimese rahvus rahvastikuregistrisse kantav enesemääratluslik tunnus; igaüks võib oma rahvuse määratleda vastavalt sellele, millisesse rahvusesse ta tunneb end kuuluvat, ja seda igal hetkel muuta.[2][3]

Rahvastikuregistri seaduse §21 järgi kantakse rahvastikuregistrisse ütluspõhised andmed rahvuse ja emakeele kohta.[4] Iga inimene saab Eesti rahvastikuregistris oma rahvuse ise muuta ning andmed rahvuse kohta küsitakse üle ka iga kord, kui PPA-s mõnda isikut tõendavat dokumenti vahetatakse.[5]

Statistikaameti hinnangul muutis ajavahemikul 2001 kuni 2021 oma registrisse kantud rahvuskuuluvust 5% täiskasvanud Eesti elanikest.[5]

Vaata ka

  • etnos
  • hõim
  • multikultuursus
  • natsionalism
  • rahvas
  • rahvuskultuur
  • rahvuslus
  • rahvussuhted
  • rahvussümbol

Kirjandus

  • Marek Tamm. Rahvuste tegemine, ERR, 14. veebruar 2018
  • Lauri Vahtre. Kust eestlased tulevad, Postimees, 22. märts 2016
  • Lauri Vahtre (2016). Suur pettumus ehk humanismi kriis. SE&JS

Viited

  1. ↑ Eesti põhiseadus, 1992
  2. ↑ Margus Haav, Miks pole Euroopa Liidu passis enam rahvust kirjas?, Sakala, 8. jaanuar 2014
  3. ↑ "Rahvuse määramine muutub tundeasjaks". Delfi. 04.06.2001. Vaadatud 8. mail 2024.
  4. ↑ Rahvastikuregistri seadus, vaadatud 8.4.2024
  5. ↑ 5,0 5,1 Ethel Maasing, Rahvuse ehk etnilise kuuluvuse muutmine 20 aasta jooksul, 17. juuni 2022

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Rahvus
  • Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus postimees.ee, 8. detsember 2017