Riiklik VEB Fond

Riiklik VEB Fond on Riigikogu otsusega 20. jaanuaril 1993 asutatud fond eesmärgiga koondada sinna Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas (Внешэкономбанк СССР, Venemaal praeguse nimetusega ВЭБ.РФ) külmutatud kontode kohta. Fondi asutajaks olid Eesti Pank ja Vabariigi Valitsus. Riikliku VEB Fondi haldajaks on Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel. VEB Fondi loomise algataja oli Eesti Pank eesotsas tolleaegse EP presidendi Siim Kallasega.

Hiljem otsustati Riiklik VEB Fond reorganiseerida Sihtasutuseks VEB. 22. märtsil 1999 kanti Sihtasutus VEB registrikoodi 90005395 all Eesti Vabariigi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Fondi ja sihtasutuse juhtideks on olnud Vladimir Mihailov ja Aili Lindpere.

Nõuete rahuldamine

Fondi loomisel oli sinna koondatud nõudeid 829 260 870,21 krooni ulatuses (30.03.1993).

2000. aasta novembris oli sertifikaate tagastatud 2 921 899,42 USA dollari, 190 077 Rootsi krooni, 2 936,3 kliiringrubla kood 282 ja 25 119,26 kliiringrubla kood 553 ulatuses.

31. augusti 2000 seisuga on nõuete maht NSV Liidu Välismajanduspanga vastu 341 715 047,75 krooni.

2006. aastaks oli Eesti Panga teatel nõuete maht vähenenud 274,3 miljonile kroonile.[1]

Kohtuvaidlused

2004. aastal kaebasid viis VEB Fondi sertifikaadiomanikku riigi kohtusse, süüdistades riiki tegevusetuses VEB Fondi nõuete hüvitamisel. AS Akke, AS Tartu Lihakombinaat, AS A.O. Imbi, AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding taotlesid kohtult, et see kohustaks riiki kompenseerima VEB Fondi sertifikaadid. Halduskohus langetas otsuse 2008. aastal, jättes ettevõtete kaebuse rahuldamata.[2]

Sertifikaadiomanikud kaebasid otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse ja said 2010. aastal riigi vastu võidu. Kohus tegi riigile ettekirjutuse, et VEB Fondi sertifikaatide hüvitamise küsimus tuleb lahendada üheksa kuu jooksul.[3]

Riik kaebas selle otsuse edasi riigikohtusse, mis ei võtnud aga kaebust menetlusse[4]. Ringkonnakohtu otsus jäi seega jõusse.

1. novembril 2011 möödus üheksa kuud riigikohtu otsusest, kuid riik polnud kohtuotsust täitnud. 11. jaanuaril 2012 määras Tallinna Ringkonnakohus riigile kohtuotsuse täitmata jätmise eest 3200-eurose trahvi.[5]

VEB Fondi likvideerimine

15. veebruaril 2012 võttis riigikogu vastu otsuse likvideerida VEB Fond ja jagada fondi varad sertifikaadiomanike vahel kompensatsiooniks.[6] VEB Fond on majandusaasta aruannetes kinnitanud, et tal puudub vara, mille arvelt hüvitisi välja maksta. Riigikogu otsus jätab sertifikaadiomanikud kompensatsioonita.

Märtsis 2012 pöördusid VEB Fondi sertifikaadiomanikud riigikohtusse, et see tühistaks riigikogu otsuse ja tunnistaks selle põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus teatas, et kaebust arutab riigikohtu üldkogu ehk kõik 19 riigikohtunikku. VEB Fondi saaga tulemus sõltub riigikohtu otsusest.[7]

Eesti Panga valeandmetega dokument

Jaanuaris 2013 avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombankile.[8][9]

Viited

  1. ↑ VEB fondi kohtuasi jooksis ummikusse Postimees, 21. oktoober 2008
  2. ↑ Kohtuasi 3-04-469/97 Riigi Teataja
  3. ↑ Kohtuasi 3-04-469/158 Riigi Teataja
  4. ↑ Riik peab VEB Fondi sertifikaatidele lahenduse leidma üheksa kuu jooksul Riigikohus, 1. veebruar 2011
  5. ↑ Kohus määras riigile VEB Fondi asjas rahatrahvi eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2012
  6. ↑ Riigikogu otsus "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" 130 OE[alaline kõdulink]
  7. ↑ VEB Fondi likvideerimist arutab riigikohtu üldkogu ERR, 22. märts 2012
  8. ↑ VEB Fondi audit: Eesti Pank võltsis dokumente[alaline kõdulink] Äripäev, 16. jaanuar 2013
  9. ↑ Advokaat: VEB fondiga seotud tehingute jada viitab finantskuriteole ERR, 16. jaanuar 2013

Välislingid

  • Riigikogu otsus: NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod Riigi Teataja, vastu võetud 20.01.1993
  • Eesti Pangas olemasolev VEB Fondi dokumentatsioon
Meedias
  • Eesti Päevaleht ÜLEVAADE: VEB Fondi asutamisest ja fondi tegevusest Eesti Päevaleht, 27. november 2000
  • Juhtkiri "VEB fond — häbiplekk Eesti Panga pintsaku revääril" Delfi, 11. oktoober 2011
  • Toomas Kümmel "VEB Fondi hoolikalt hoitud saladus jõudis päevavalgele" Delfi, 31. mai 2012
  • "Audit: keskpank esitas VEB-iga seoses valeandmeid" ERR, 16. jaanuar 2013
  • "Jürgen Ligi: VEB Fond oli aja märk" Delfi Majandus, 16. jaanuar 2013
  • "Toomas Kümmel: Ka unustuse jõel on kallas kahel pool" Eesti Päevaleht, 17. jaanuar 2013